Enne suvepuhkust muutis riigikogu omavalitsuste rahastamist nii, et rohkemate pensionäridega omavalitsused saavad senisega võrreldes pisut rohkem, teised pisut vähem raha. Muudatusest võitvad vallad-linnad märkisid, et saavad vaid pisku, teised kurtsid, et neilt võetakse ebaõiglased palju ära. Pikkade vaidluste järel paigutati ümber umbes kümme miljonit eurot.

Regionaalminister Kallas soovib nüüd, et järgmine, 2025. aastal jõustuv muudatustepakett oleks suurema mõjuga.

"Tööealisi inimesi on jäänud paljudes piirkondades nii väheks, et olemasoleva mudeliga ja ka tasandusfondiga nad ikkagi ei suuda kõiki teenuseid pakkuda sellisel tasemel, nagu me sooviksime. Kus on rohkem maksutulu, siis seesama maksutulu peab aitama ülal pidada ka neid piirkondi, kus seda enam nii palju ei ole," rääkis Kallas ERR-ile.

Täpsema valemi, kuidas raha ümber jagada, loodab minister välja pakkuda septembri lõpus. Kuid läinud nädalal, kui omavalitsuste esindajad Kallasega kohtusid, kõlas ka üksjagu murenoote. Linnade-valdade liidu esimees Veikko Luhalaid märkis, et omavalitsused, kuhu inimesed kolivad, ei pea just rõõmuga ülal neid omavalitsusi, kust inimesed ära lähevad.

"Ma kardan, et siin on piir ees juba. Teatud eelarvenäitajate põhjal on nad küll rikkamad, aga väljakutsed nende ees on pikemas perspektiivis tunduvalt suuremad kui väheneval omavalitsusel," tõdes Luhalaid.

Regionaalminister lubas ka sellega tegeleda. Vastukaaluks üldise rahastuse vähenemisele pakuks ta kasvavatele omavalitsustele toetust lasteiaiakohtade loomisel.

Kallas toetab ka mõtet anda omavalitsustele osa juriidilise isiku tulumaksust. Kusjuures omavalitsuse osa sõltuks sellest, kui palju töökohti ettevõte pakub.

"Väga paljud kohalikud omavalitsused tegelevad iga päev sellega, kuidas oma territooriumile saada ettevõtteid, kes seal tööd pakuksid. Ja siis tuleb välja, et ettevõttesse asuvad tööle naaberomavalitsuse inimesed ning omavalitsus, kelle territooriumil see ettevõte asub, saab sisuliselt null eurot," selgitas Kallas.

Linnade-valdade liidus arutati, et kui omavalitsustele läheks kasvõi kümme protsenti ettevõtete tulumaksust, tähendaks see neile üle kuuekümne lisamiljoni aastas.

Vahepeal räägiti ka keskkonnatasu ümberkujundamisest nii, et seda saaks mõjutada kohaliku omavalitsuse volikogu. Madis Kallas ütles, et tasu suurus jääb ilmselt siiski riigi määrata.

"Aga see, et sellest suurem protsent võiks minna piirkonda, on see, mida kohalikud omavalitsused soovivad ja mida ma ka isiklikult näen, et see võiks olla üks alternatiiv, et häiringud saaks paremini kompenseeritud," märkis minister.

Kallase sõnul võiks piirkonda jääda enamus keskkonnatasust.

Lisaks saastajale peaks tema hinnangul omavalitsusse panustama ka kinnisvaraarendajad: "Kui kinnisvaraarendajad näiteks soovivad piirkonda rajada kortermajade kompleksi, et neil oleks kohustus lisaks teedele ja tänavavalgustusele panustada ka lasteaia- ja koolikohtade investeeringutesse."

Lisaraha saaksid omavalitsused ka täiendavatest maksudest. Maamaksu tõusu ees seisva kümne protsendi piirangu kaotamine ja kodualuse maa maksuvabastuse volikogude otsustada andmises on riik ja omavalitsused üsna ühte meelt.

"Sellega olulisi vaidlusi pole olnud," tunnistas Luhalaid.

Päris uute maksudega on aga keerulisem. Ehkki ministeerium arutab nii turismimaksu kui ummikumaksu lubamist, märgib Kallas, et päris vabu käsi ei pruugi omavalitsused saada.

"See ei ole väga lihtne kohalikele omavalitsustele, et riik annab võimaluse aga ütleb samas ka, et te ei pea neid makse kehtestama. Ja siis ütleb teistpidi, et kui teil on vahendeid puudu, siis kehtestage. Selline tulude kogumise äralükkamine omavalitsustele pole ka eetiline," leidis Kallas.

Tõsisemad arutelud omavalitsuste ja ministeeriumi vahel seisavad alles ees. Luhalaid märkis, et paljude ministeeriumi poolt kõlanud ettepanekute puhul on olulised detailid ning seegi, kas lõpuks tuleb omavalitsustele lisaraha või tähendab juurdeantud euro selle äravõtmist kusagilt mujalt.

Praegu pole Luhalaid kuigi optimistlik ega usu, et riik lähiajal omavalitsustesse suuri rahakoormaid saadab. "Kui me räägime lähiperspektiivist, siis pigemini me peame võitlema selle eest, et rahasid vähemaks ei võetaks," märkis ta.