Tänavuseks majanduslanguseks prognoosib ministeerium kaks protsenti, tuleval aastal ootab aga 2,7-protsendilist majanduskasvu. Kevadel prognoosis ministeerium veel 1,5-protsendilist majanduslangust ning tuleval aastal kolmeprotsendilist kasvu.

Inflatsioon aeglustub ministeeriumi hinnangul tänavu 9,6 protsendile, tuleval aastal 4,6 protsendile ning 2025. aastal 2,5 protsendile.

Ministeerium märgib, et inflatsiooni jõulisemat pidurdumist tuleval aastal hoiavad tagasi lisandunud maksumeetmed nagu käibemaksumäära tõstmine 22 protsendile.

Prognoos on valitsusele aluseks 2024. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel.

Ministeerium toob välja, et põhjanaabrite majandusolud on jäänud Euroopa Liidu keskmisest nõrgemaks, mis on pärssinud ka Eesti eksporti. Tervikuna on Eesti majandus ministeeriumi hinnangul siiski keerulistele oludele hästi vastu pidanud.

Tööturu seis püsib majanduslangusele vaatamata tugev ning mulluse hõivatute arvu kasvu jätku ootab ministeerium ka tänavu. Töötuse määr prognoosi kohaselt siiski veidi tõuseb, seda aga peamiselt sõjapõgenike statistikasse lisandumise tõttu.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe sõnul on tööturg jahenemas ja natuke hakkab töökohtade arv vähenema, siiski ei näe hüppelist tööpuuduse kasvu. Kergelt on suurenenud nii tööpuudus kui ka hõive. Võrreldes kevadega tööpuuduse ootust allapoole korrigeerinud.

"Pigem on ikkagi küsimus selles, et kõrgema hinnatasemega peab majandus hakkama kohanema," ütles Lättemäe.

Keskmise palga reaalkasvuks prognoosib ministeerium tänavu 1,5 protsenti ning tuleval aastal 1,9 protsenti. 2025. aastal ootab ministeerium suisa 2,7-protsendilist keskmise palga reaalkasvu ehk 2053 euroni.

Rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaosi sõnul eelarvepuudujäägi prognoos 2025. aastast taas süveneb. "25. aastast alates lisanduvad prognoosi ka kulumeetmed, milles lepiti kokku koalitsioonileppes ehk eelkõige kasvatab kulude mahtu kaitsekulude protsent SKP-st," rääkis Klaos.

Klaos märkis, et kulu sotsiaaltoetustele ja finantskukud kasvavad SKP-st kiiremini ning ka intressikulud kasvavad kiiresti. See tähendab, et eelarvepuudujääk kasvab 2025. aastal taas üle nelja protsendi SKP-st ning praegustest maksutõusudest positiivset efekti eelarvele ei jää. "On lisandunud tugevalt palju tehtud püsikulude otsuseid," ütles Klaos.

Kui tänavu ootab ministeerium 3,3-protsedilist puudujääki, siis tuleval aastal 2,9 protsenti ning 2025. ja 2026. aastal vastavalt 4,1 ja 4,2 protsenti.

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul ei arvesta prognoos veel automaksu ega keskkonnatasudega, mis muudab pilti.

Riigi võlakoormus kasvab püsivalt suure puudujäägi tõttu kiires tempos, mis toob 2027. aastaks kaasa intressikulu hüppelise suurenemise ühe protsendini SKP-st. Kui käesolevaks aastaks ootab ministeerium valitsussektori võla kasvu 19,4 protsendini SKP-st siis tuleval aastal 19,4 protsendini ning 2027. aastaks 30,4 protsendini SKP-st.