Sõja 549. päev: ISW sõnul teeb Vene blogijatele muret Ukraina edenemine lõunas
Venemaa sõjablogijad väljendavad muret Ukraina vägede edenemise pärast lõunarindel, Zaporižžja oblasti lääneosas, kirjutas Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW) reede õhtul.
Oluline laupäeval, 26. augustil kell 22.11:
- Ööl vastu laupäeva tabas Moskvat taas droonirünnakut;
- Putin nõuab wagnerlaste truudust;
- Venemaa rünnakutes Harkivi oblastile hukkus kaks tsiviilisikut;
- Kuberner: Urazovos hukkus Ukraina rünnakus kuus inimest;
- Ukraina relvajõud hävitasid venelaste S-400 omaenda raketiga;
- Žõtomõri oblastis hukkus õppehävitajate kokkupõrkes kolm Ukraina pilooti;
- Guardian: Zalužnõi käis salaja nõu pidamas NATO kindralitega
ISW: sõjablogijad muretsevad Vene üksuste vastupanuvõime pärast
Venemaa sõjablogijad väljendavad muret Ukraina vägede edenemise pärast lõunarindel, Zaporižžja oblasti lääneosas, kirjutas Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW) reede õhtul.
Ukraina peastaap teatas oma vägede edust Orihhivist 5-13 kilomeetri kaugusel lõunas Novodanõlivka - Novopokropivka suunas ja Orihhivist 9-25 kilomeetri kaugusel kagus Mala Tokmatška – Otšeretuvate liinil.
ISW teatel väljendas prominentne Vene sõjablogija muret selle pärast, et lahingutest väsinud Venemaa üksused ei suudaks enam tagasi lüüa uusi pealetunge Orihhivist 10 kilomeetrit lõuna pool asuva Robotõne lähistel. Teadete kohaselt on lahingud kandunud Robotõne lõunaossa.
Blogija sõnul on paljud Robotõne ümbruses võitlevad Vene sõjaväelased rindel olnud alates Ukraina vastupealetungi algusest ning neil on puudu täiendusest.
ISW sõnul kinnitab see instituudi hinnangut, et Vene üksused on Zaporižžja lääneosas Ukraina pealetungi algusest saadik pidanud sõdima ilma rotatsioonita ning pole saadetud juurde ka täiendavaid vägesid.
Venemaa teatas uuest droonirünnakust Moskvale
Venemaa teatas laupäeva varahommikul uuest droonirünnakust Moskvale, mis sundis võimud taas sulgema ajutiselt kõik kolm pealinna teenindavat lennujaama.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin ütles, et Moskva oblastis Istra rajooni kohal lasid õhutõrjesüsteemid alla drooni. Piirkond asub Kremlist umbes 50 km läänes.
Kolm suuremat Moskva lennujaama, Šeremetjevo, Domodedovo ja Vnukovo, peatasid reedel paariks tunniks lennud, teatas uudisteagentuur TASS.
Viimastel nädalatel on hoogustunud õhurünnakud Moskvale ja teistele Venemaa valduses olevatele territooriumidele, sealhulgas lasid Vene õhutõrjeüksused reedel okupeeritud Krimmi poolsaare kohal alla 42 drooni, mis on üks suurimaid avalikustatud Ukraina õhurünnakuid pärast sõja algust.
Kuigi rünnakud ei ole suuri kahjusid põhjustanud, on nende intensiivsus sundinud Venemaa ametivõime sel nädalal mitu korda pealinna teenindavaid lennujaamu ajutiselt sulgema.
Venemaa süüdistas reedeses rünnakus ja kõigis varasemates rünnakutes Ukrainat, mis intensiivistus pärast seda, kui mai alguses Kremli kohal hävitati kaks drooni.
Ukraina ei kommenteerinud kohe ega võta peaaegu kunagi avalikult vastutust rünnakute eest Venemaal või Venemaa kontrolli all oleval Ukraina territooriumil.
Ukraina sõjavägi on aga varem öelnud, et Venemaa sõjalise infrastruktuuri hävitamine aitab kaasa vastupealetungile, mida Ukraina alustas juunis.
Ukraina ohvitseri väitel kiireneb edasiliikumine lõunarindel
Ukraina väejuhid usuvad, et on lõunarindel läbi murdnud Venemaa kõige tugevamast kaitseliinist ja suudavad nüüd kiiremini edasi liikuda, ütles lõunas võitlev komandör Reutersile.
"Me ei peatu siin," ütles kutsunginime Kombat kasutav komandör, kes juhtis üht osa vägedest, mis vabastasid sel nädalal Robotõne. "Järgmine siht on Berdjansk ja sealt edasi. Tegin oma võitlejatele kohe selgeks: meie eesmärk ei ole Robotõne, meie eesmärk on Aasovi meri," rääkis Kombat Reutersile.
"Oleme läbinud peamised teed, mis olid mineeritud. Jõuame nüüd nendele suundadele, kus saame edasi minna. Olen kindel, et siit läheme kiiremini," ütles Kombat.
Ta ütles, et kaks maja on Robotõnes endiselt Venemaa kontrolli all: "Me võitleme nende eest ja siis on meil täielik kontroll Robotõne üle."
Kombat ütles, et Ukraina väed on nüüd sisenenud territooriumidele, kus on ainult Vene logistikaüksused ja kus ta ei eelda, et Venemaa kaitsest oleks nii raske läbi murda nagu esmasest kaitseliinist. "Me liigume edasi, et vabastada kõik oma territooriumid," ütles ta.
Robotõne asub umbes 100 kilomeetri kaugusel Aasovi mere kaldal asuvast sadamalinnast Berdjanskist ja 85 kilomeetri kaugusel strateegilise tähtsusega Melitopoli linnast. Mõlemad okupeerisid Vene väed pärast täiemahulise sissetungi algust eelmise aasta veebruaris.
Moskva ei ole kinnitanud, et Ukraina on Robotõne tagasi saanud.
Ukraina alustas vastupealetungi juunis, kuid hästi ettevalmistatud Vene kaitseliinid, mida tugevdavad miiniväljad, on aeglustanud nende edasitungi lõuna suunas Aasovi mere poole.
Briti luure: Venemaa võib tugevdada survet Kupjanski ja Lõmani piirkonnas
Ukraina eduka vastupealetungi tõttu on Venemaa väed lõunas ja Bahmuti lähedal surve all, kuid selle kompenseerimiseks jätkavad nad rünnakuid Ukraina kirdeosas, Kupjanski ja Lõmani piirkonnas, kus nad on saavutanud ka mõningast edu, teatas Briti sõjaväeluure laupäeval.
"Ukraina vägede tungimisel järk-järgult lõuna poole peaks Venemaa oma doktriini järgi püüdma initsiatiivi haarata, liikudes operatiivtasandil ründavatele tegevustele. Kupjansk ja Liman on üks võimalikest suundadest, kus see võiks juhtuda," seisab Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi igapäevases lühiülevaates.
"On reaalne võimalus, et Venemaa suurendab järgmise kahe kuu jooksul ründeoperatsioonide intensiivsust Kupjanski-Lõmani teljel, tõenäoliselt eesmärgiga liikuda läände Oskoli jõeni ja luua Luhanski oblasti ümber puhvertsoon," seisab Briti sõjaväeluure koostatud ülevaates.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine – 26 August 2023
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) August 26, 2023
Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/S2gIiCffTK
#StandWithUkraine pic.twitter.com/Z3JuKMXE3U
Kuleba: Prigožiniga juhtunu näitab, et Putiniga pole mõtet läbi rääkida
Ukraina välisminister Dmitri Kuleba meenutas Ukraina ja Venemaa läbirääkimiste võimalikkust kommenteerides sõjakompanii Wagneri juhi Jevgeni Prigožini hukkumist paar päeva tagasi.
"Hiljuti nägime, kuidas härra Prigožin, president Vladimir Putini vana sõber, püüdis läbi rääkida enda ja Putini vahel vaherahu ja "konflikti lahendamise" üle. Nad istusid läbirääkimiste laua taha, seda näidati televisioonis. Ja siis pauhh! ja tundub, et härra Prigožinit pole enam olemas. Ma arvan, et see on üldine õppetund Putiniga peetavate läbirääkimiste väärtusest," ütles Kuleba reedel Kiievis peetud pressikonverentsil koos Türgi välisministri Hakan Fidaniga.
Samas tervitab Ukraina Kuleba sõnul selliste riikide, mis austavad Ukraina positsioone ja riigi terviklikkust, katseid pidada Venemaa läbirääkimisi ning veenda Moskvat, et sellel sõjal pole nende jaoks helget lõppu ja nad peavad sellele võimalikult kiiresti lõpu tegema ning taastama õiglase ja kestva rahu.
"Loomulikult hindan Türgi Vabariigi tehtud jõupingutusi," ütles Kuleba.
Ukraina välisminister märkis, et Venemaa laiaulatusliku sissetungi alguses väljendasid paljud riigid valmisolekut anda oma osa sõja lõpetamisel, kuid "väga vähesed suutsid vähemalt midagi ära teha". Türgi suutis saavutada märkimisväärset edu, lisas ta.
"Ja me hindame kõrgelt Türgi diplomaatia tõhusust selles valdkonnas," ütles Kuleba.
Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga üle 50 ühiku tehnikat
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele alates selle täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril, mille kohaselt jäi Venemaa ööpäevaga ilma rohkem kui 50 ühikust lahingutehnikast.
- elavjõud umbes 260 270 (võrdlus eelmise päevaga + 640);
- tankid 4390 (+12);
- jalaväe lahingumasinad 8539 (+18);
- lennukid 315 (+0);
- kopterid 316 (+0);
- suurtükisüsteemid 5379 (+18);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 726 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 497 (+2);
- operatiivtaktikalised droonid 4367 (+11);
- tiibraketid 1411 (+2);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 7823 (+33);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 804 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Putin nõuab wagnerlaste truudust
Venemaad juhtiv Vladimir Putin kirjutas alla määrusele, milles kohustab Wagneri palgaarmee sõdureid vanduma truudust Vene riigile, vahendasid The Guardian ja Reuters.
Määrus jõustus selle allkirjutamise hetkest ehk reedel. Reuters märgib, et määruse eesmärk on saada oma kontrolli alla arvukad Venemaal tegutsevad eraarmeed.
Määrus kohustab kõiki, kes sõdivad Venemaa poolel Ukrainas vanduma lojaalsust Vene Föderatsioonile. Ühtlasi kohustab määrus sõdureid alluma oma komandöride käsklustele.
Kreml pole seni kinnitanud Wagneri juhi Jevgeni Prigožini hukkumist kolmapäevases lennuõnnetuses, märkides vaid, et ta oli reisijate nimekirjas.
Kreml on jõuliselt eitanud väiteid, nagu oleks Prigožin tapetud Kremli korraldusel.
Venemaa rünnakutes Harkivi oblastile hukkus kaks tsiviilisikut
Harkivi oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi sõnul on Ukraina idaosas asuva Harkivi oblasti pihta antud Vene tulelöökides saanud surma vähemalt kaks inimest ja veel üks haavata, vahendas CNN.
Ametnik ütles, et rünnakud toimusid eesliinil asuvas Kupjanski rajoonis. Venemaa on viimastel nädalatel Kupjanski lähedal rünnakuid korraldanud.
Esialgsetel andmetel surid kaks inimest Podoli külas. Rünnakud tabasid kohvikut.
Kuberner: Urazovos hukkus Ukraina rünnakus kuus inimest
Ukraina piirist umbes 10 kilomeetri kaugusel Belgorodis asuvas Urazovos on hukkunute arv piirkonna kuberneri Vjatšeslav Gladkovi sõnul tõusnud kuue inimeseni, vahendas The Guardian.
Ta süüdistas Ukrainat rünnaku käigus kassettlahingumoona tulistamises ja ütles, et elumajad said kannatada.
"Kassettlahingumoona löögi tagajärjel said kuus tsiviilisikut šrapnellihaavu," ütles ta sotsiaalmeedias.
Gladkovi sõnul laskis õhutõrje alla Belgorodi linnale lähenenud drooni.
Ukraina relvajõud hävitasid venelaste S-400 omaenda raketiga
Ukraina relvajõud hävitasid Vene õhutõrje raketisüsteemi S-400 Triumf laskeseadeldise Krimmis uue kaasaegse Ukraina raketi abil, vahendas portaal Unian riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Oleksi Danilovi sõnu.
Tema andmeil oli "Triumfi" hävitanud rakett uus ja absoluutselt kaasaegne.
"Jah, see on meie uus toode, mis osutus täiesti laitmatuks," ütles Danilov üksikasju täpsustamata.
Samuti ei öelnud ta, kas tegemist on täiesti uue arendusega või moderniseeriti Ukrainas juba kasutusel olevate relvade versiooni.
Danilov märkis aga, et tegemist on Ukraina sõjatööstuskompleksi arendusega 2020. aastal käivitatud programmi raames.
23. augustil hävitati Tarhankuti neemel raketilöögiga Venemaa kaug- ja keskmaa õhutõrjeraketisüsteem S-400 Triumf. Plahvatuse tagajärjel hävis täielikult kompleks ise, õhutõrjeraketid ja personal.
Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi esindaja Andri Jussov selgitas, et Triumfi hävitamisel on poolsaare sündmuste arengule süsteemsed tagajärjed. Venelastel on selliseid süsteeme väga vähe, need on kallid ja neid peetakse Venemaa omadest parimaiks.
Žõtomõri oblastis hukkus õppehävitajate kokkupõrkes kolm Ukraina pilooti
Ukraina Žõtomõri oblastis põrkasid reede õhtul kokku kokku kaks sõjalennukit, mille tagajärjel hukkus kolm pilooti, kirjutas portaal Unian õhujõududele viidates.
"Teatame kurbusega, et 25. augustil 2023 juhtus Žõtomõri oblastis kohutav lennuõnnetus. Lahingülesannete täitmisel põrkasid kokku kahe õppehävitaja L-39 meeskonnad," märkisid õhujõud.
"Avaldame kaastunnet hukkunute omastele. See on valus ja korvamatu kaotus meile kõigile," seisab sõnumis, milles paluti olla ettevaatlik ja mõistev tundliku teabe avaldamise aja osas vastavalt kehtestatud protseduuridele ja eetikastandarditele.
Guardian: Zalužnõi käis salaja nõu pidamas NATO kindralitega
Ukraina relvajõudude ülem Valeri Zalužnõi pidas 11 päeva tagasi salajases paigas Poola-Ukraina piiril "sõjanõukogu" koos kõrgete NATO sõjaväelastega, kirjutab The Guardian.
Märgitakse, et lisaks Zalužnõi meeskonnale osalesid kohtumisel NATO Euroopa vägesid juhtiv USA kindral Christopher Cavoli ja Briti kõrgeim sõjaväelane admiral Tony Radakin.
Ajalehe teatel oli viis tundi väldanud kohtumise eesmärk aidata ümber kujundada Ukraina sõjalist strateegiat. Lääne allikate sõnul võis pärast piiril peetud arutelu märgata strateegia muutumist.
"Ma arvan, et te panete tähele, et nad (Ukraina relvajõud) on keskendunud Zaporižžja rindele," ütles allikas.
Tegemist polnud esimese taolise vestlusega. Kohtumine piiril toimus osalt pärast seda, kui Radakin käis ilma ühegi Briti ministrita Kiievis, kus pidas avalikustamata 45-minutise kohtumise Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, mille eesmärk oli kaitseallikate sõnul paremini mõista Ukraina strateegiat ja seda, kuidas lääs võiks aidata.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: ISW, Reuters, Ukrainska Pravda, BNS
