"Eesti kaitseväe relvastuses ja varudes on kobarlaskemoona 155-millimeetristele haubitsatele, kuna tegemist on äärmiselt efektiivse vahendiga eriti vastase sõiduki- ja soomukikolonnide ja koondumisalade vastu. Mis puudutab kobarlaskemoona annetamist Ukrainale, siis arusaadavatel põhjustel kommunikeerib Eesti Ukrainale antud abi detaile siis, kui vastavad annetused ja tarned on toimunud," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Andra Nõlvak esmaspäeval ERR-ile.

Nõlvak lisas, et Eesti kaitseväe laskemoonavarude suurus, sh kobarlaskemoona kogused, on riigisaladus.

ERR kirjutas juba tänavu jaanuaris, et Eesti kaalub võimalust toetada Ukrainat muuhulgas ka 155-millimeetriste kassettmürskudega.

Eelmisel nädalal tõstatas teema taas erakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu, kes kutsus neljapäeval riigikogus peetud välispoliitika-teemalisel arutelul kiirustama Ukrainale kobarmoona annetamisega.

"Ma kutsun üles meid siiski seisma selle eest, et taotlema Saksamaalt luba Saksamaal toodetud kassettmoona andmiseks Ukrainale. Miks me seda luba ei ole praegu taotlenud, on minu küsimus. See moon peab minema Ukrainasse. Kassettmoona tõhusus, ma tunnustan Ameerika Ühendriikide suvist otsust, on ennast ilmselgelt pealetungil positiivselt näidanud," ütles Reinsalu.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja jättis otseselt vastamata ERR-i küsimustele, kas Eesti töötab selle nimel, et kassettmoona Ukrainale anda, millest sõltub andmise tähtaeg ja kas Eesti on selles küsimuses juba Saksamaa poole pöördunud.

Kassett- ehk kobarlahingumoon on kas õhust heidetud või maapealsest laskeseadeldisest välja lastud lõhkekeha, mis enne sihtmärgini jõudmist vabastab või paiskab välja teatud hulga väiksemaid lõhkekehasid. Sellise moona kasutamist on kritiseeritud, kuna kõik väiksed lõhkekehad ei pruugi lahinguolukorras plahvatada ning võivad hiljem kahjustada tsiviilelanikke. Seetõttu on kassettmoon väidetavalt keelatud rohkem kui 100 riigis.

Ameerika Ühendriigid teatasid juulis, et annavad Ukrainale kobarmoona suurtükkidest laskmiseks, septembri alguses tuli teade, et president Joe Bideni administratsioon kaalub ka kobarmoonaga varustatud rakettide andmist.

Euroopa Liidus pole kobarmoona keelustamise konventsiooniga liitunud Eesti, Kreeka, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Soome. Samas Saksamaa liitus sellega esimesel võimalusel ja hävitas mõne aastaga ligi pool miljonit mürsku, pommi ja raketti. Ei ole teada, kas see võib saada takistuseks kobarmoona saatmisel Ukrainasse. Kaitseminister Pevkuri sõnul on Eesti liitlastele öelnud, et kasutab kobarmoona ainult Eesti kaitsmiseks.