Oluline pühapäeval, 27. augustil kell 22.00:

- Kogu Ukrainas oli õhuhäire;

- Ukraina vastuluure droonid tabasid Kurski lennuväljal viit hävitajat;

- Rünnakutes Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kaks inimest;

- Vene väed ründasid Sumõ oblastit;

- Zelenski tahab sõjaajal võrdsustada korruptsiooni riigireetmisega;

- Ukraina teatas teisest viljaleppe järel Odessast väljunud kaubalaevast;

- Vene kaitseministeeriumi teatel eskortis Vene hävitaja USA luuredrooni;

- Venemaa: Brjanski ja Kurski rünnati droonidega;

- NYT: Ukraina relvajõudude juhtkond ei järginud Kupjanski kaitset tugevdades Pentagoni nõuandeid;

- Yandexi asutaja soovib temale pandud sanktsioonide tühistamist;

- Ukraina mereväes loodi droonibrigaad;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 550 sõdurit;

- Suurbritannia kaitseministeerium: Musta mere gaasi- ja naftaplatvormide ümber on pidevad kokkupõrked;

- Vene uurijate sõnul kinnitavad geenitestid Prigožini surma;

- Venemaa on Lõmani-Kupjanski suunale koondanud 110 000 sõjaväelast

Ukraina vastuluure droonid tabasid Kurski lennuväljal viit hävitajat

Ööl vastu pühapäeva viis Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) vastuluure läbi erioperatsiooni Venemaa lennuväljal Kurskis, kus droonirünnakus tabati vähemalt viit hävitajat ja muud okupantide relvastusse kuuluvat, vahendas portaal Unian uudisteagentuuri RBK Ukraina teadet.

Agentuur viitas SBU allikatele, kes täpsustasid, et Kurski lennuväljale saadeti 16 drooni. Ülesande täitsid osakonna 13. peadirektoraadi vastuluureohvitserid.

Kamikaze-droonid tabasid nelja Su-30 ja üht MiG-29 hävituslennukit. Sihtmärkide hulgas olid ka S-300 kompleksi radarid ja kaks õhutõrjesüsteemi Pantsir, seisab teates.

SBU usub, et peaaegu kõik droonid jõudsid oma eesmärgini ning tõenäoliselt suutis Vene õhutõrje püüda vaid kolm.

Selle kasuks andsid tunnistust Venemaa avaldused, mille kohaselt anti teada vähemalt 13 plahvatusest.

Teenistus võttis operatsiooni kokku kui muljetavaldava ja märkis, et ukrainlased saavad peagi erioperatsiooni raames teada kõigist vaenlase kaotustest.

Vene kaitseministeeriumi teatel eskortis Vene hävitaja USA luuredrooni

Venelaste SU-30 hävitaja eskortis pühapäeval Musta mere kohal USA luuredrooni Reaper, teatas Venemaa kaitseministeerium.

Uudisteagentuuri TASS teatel ei rikkunud droon Vene riigipiiri.

Zelenski tahab sõjaajal võrdsustada korruptsiooni riigireetmisega

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval intervjuus, et ta on teinud ettepaneku võrdsustada sõjaajal korruptsiooni riigireetmisega.

"Ma andsin ülesande. Seadusandjad palutakse võrdsustada korruptsioon riigireetmisega sõjaajal. Ma saan aru, et see ei saa olla nii püsivalt, aga sõjaajal, ma arvan, on sellest abi," lausus ta.

"Kui on tõendeid korruptsioonist, peaks see isik olema trellide taga," lisas Zelenski, märkides, et ta ei ole kindel, kas parlament tema ettepanekut toetab.

Kogu Ukrainas oli õhuhäire

Ukraina õhuvägi teatas tiibrakettide väljalaskmisest Kiievi ja Krementšuki suunas, vahendas venekeelne BBC.

Õhuhäire kõlas aga kogu Ukrainas.

Kiievi sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Popko ütles, et Venemaa strateegilised pommitajad Tu-95MS tulistasid Kaspia mere piirkonnas Ukraina suunas Kh-101/555/55 tüüpi tiibrakette.

Popko sõnul lasi õhutõrje teele saadetud raketid alla. "Praeguste andmete kohaselt Kiievis inimohvreid ega purustusi ei ole, ütles Popko.

Üldandmeid rakettide arvu ja kahjustuste kohta pole veel avaldatud. Nüüd on õhurünnakuhoiatus tühistatud peaaegu kõigis Ukraina piirkondades.

Ukraina õhujõud teatasid nelja tiibraketi allalaskmisest.

Alla tulistatud rakettide tükkide kukkumise tagajärjel sai kannatada 10 eramaja, ütles piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Ruslan Kravtšenko. Tema sõnul on ka muid kahjusid. "Kannatada said kaks autot ja angaar põllumajandustehnika hoidmiseks. Kaks inimest on vigastatud. Inimesed said abi kohapeal," rääkis Kravtšenko. Kohapeal on ka päästeteenistus.

Ukraina teatas teisest viljaleppe järel Odessast väljunud kaubalaevast

Ukraina teatas pühapäeval, et teine Odessa sadamasse lõksu jäänud kaubalaev lahkus pühapäeval ajutist koridori pidi, mis loodi pärast Musta mere viljaleppe lõppemist, seda vaatamata Venemaa hoiatustele, mille kohaselt võidakse Ukraina sadamatest lahkuvaid laevu võtta kui potentsiaalseid sihtmärke.

Kiiev andis teada varem augustis uuest merekoridorist, kui Moskva viljaleppest lahkus. Rahvusvahelise leppega üritati tagada Ukraina sadamatest vilja ja muude kaupade turvaline väljavedu kaubalaevadel.

"Libeeria lipu all sõitev Singapuri omanikuga puistlastilaev Primus lahkus Odessa sadamast ja sõidab läbi ajutise koridori, mis loodi tsiviilaluste jaoks," teatas Ukraina ülesehitusministeerium.

Ministeeriumi kohaselt kandis alus terasest tooteid ja on teel Aafrikasse.

"Tegu on teise alusega, mis kasutab ajutist tsiviilalustele mõeldud koridoriga," seisis avalduses.

Rünnakutes Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kaks inimest

Vene vägede raketirünnakutes Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus pühapäeval kaks inimest ja üks sai vigastada.

Harkivi oblastis Bohoduhivi rajoonis sai mitmikraketiheitjatega tehtud rünnakus surma üks 39-aastane naine, kui rünnak tabas elurajooni.

Hersoni oblastis sai pommitamises surma Virivka külas 35-aastane naine ning üks inimene sai vigastada.

Yandexi asutaja soovib temale pandud sanktsioonide tühistamist

Vene tehnoloogiahiiglase Yandexi kaasasutaja Arkadi Volož saatis ametliku taotluse Euroopa Liidule, et temale pandud sanktsioonid tühistataks, vahendas Financial Times.

Volož oli üks esimesi Vene miljardäre, kes Venemaa sissetungi Ukrainasse hukka mõistis. Volož loobus Yandexi tegevjuhi kohast mullu, kui Euroopa Liit lisas ta sanktsioonide all olevate isikute nimekirja.

Kui Voloži taotlus on edukas, võib see sama tegema panna ka teisi sanktsioonide alla olevaid Vene ärimehi, märkis Financial Times.

Vene väed ründasid Sumõ oblastit

Vene väed korraldasid 26. augustil Sumõ oblasti piiril asuvate asulate vastu 28 rünnakut, põhjustades kokku 147 plahvatust, teatas kohalik sõjaväeadministratsioon Telegramis, vahendas The Kyiv Independent.

Venemaa: Brjanski ja Kurski rünnati droonidega

Venemaa kaitseministeerium teatas droonirünnakust Kurski ja Brjanski oblastis.

Kaitseministeeriumi teatel lasid Vene õhutõrjejõud öösel ja pühapäeva hommikul Brjanski ja Kurski oblasti kohal alla kaks drooni.

Teateid droonirünnaku tagajärjel tekkinud kahjudest või inimohvritest ei ole.

Kohalik kuberner Roman Starovoit ütles, et Kurskis lendas üks droon kortermajja, ent inimohvreid see kaasa ei toonud.

NYT: Ukraina relvajõudude juhtkond ei järginud Kupjanski kaitset tugevdades Pentagoni nõuandeid

Väljaanne The New York Times avaldas artikli, kus ta tõstab esile jätkuvaid lahknevusi Ukraina rindestrateegia ja lääneliitlaste soovituste vahel.

Samal ajal kui Kiievi väed liikusid aeglaselt edasi vastupealetungil Lõuna- ja Ida-Ukrainas, õnnestus Vene sõjaväel riigi kirdeosas Kupjanski oblastis edasi liikuda.

Venemaa edusammud, ehkki väikesed, ajendasid Ukraina väejuhatust saatma abivägesid, et kaitsta seda osa tohutust rindejoonest.

Ukraina relvajõudude maavägede ülem Aleksandr Sõrski rääkis reedel Venemaa rünnakutest Kupjanski oblastis suurtükiväe, miinipildujate ja lennukite abil.

"Sellistes tingimustes peame kiiresti kasutusele võtma kõik meetmed, et tugevdada oma kaitset ohustatud joontel ja võimalusel edasi liikuda," rõhutas ta.

Vaidlused Ukraina valitud strateegia üle on viimastel päevadel teravnenud tänu mitmetele meediaväljaannetele, kus USA anonüümsed ametnikud põhjendasid vastupealetungi aeglast tempot Ukraina vägede liigse hajutamisega.

Pentagoni hinnangul oleks Kiiev pidanud koondama maksimaalse arvu vägesid ühele rindejoone lõigule, et üritada läbimurret. Selle asemel püüdis Ukraina väejuhatus vägesid ida ja lõuna vahel ühtlaselt jaotada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski vastas otse Ameerika kriitikale, öeldes, et Ukraina vägede väljatõmbamine Harkivi oblastis asuvatest linnadest nagu Kupjansk on just see, mida Venemaa püüab saavutada.

"Me ei loobu Harkivist, Donbassist, Pavlogradist ega Dneprist. Ja täpselt nii see ongi," sõnas ta.

Sõrski avaldus oli järjekordne meeldetuletus, et vaatamata Ukraina vägede edasitungile lõunas on rindejoone teised osad endiselt ebastabiilsed, kirjutab ajaleht.

Samas on NYT autorite hinnangul vähetõenäoline, et Vene väed üritavad eelmisel aastal vabastatud Kupjanskit tagasi vallutada.

See asetaks nad samasse olukorda, kus nad olid enne Hersonist taganemist, kui nad pidid linna hoidma piiratud tarneteedega rannikuvööndis. Selle asemel võiksid Vene väed proovida edasi liikuda põhja-lõuna suunal voolavale Oskili jõele ning seejärel kasutada seda loomuliku tõkkena edasiste Ukraina rünnakute vastu, kirjutab NYT.

The Guardian kirjutas aga laupäeval, et Ukraina relvajõudude ülem Valeri Zalužnõi pidas 11 päeva tagasi salajases paigas Poola-Ukraina piiril "sõjanõukogu" koos kõrgete NATO sõjaväelastega. Ajalehe teatel oli viis tundi väldanud kohtumise eesmärk aidata ümber kujundada Ukraina sõjalist strateegiat.

Ukraina mereväes loodi droonibrigaad

Esmakordselt moodustati Ukraina mereväe koosseisus eraldi meredroonide brigaad.

Iseseisvuspäeva pidustustel kinkis Volodõmõr Zelenskiy lahingulipu Ukraina mereväe 385. eraldiseisvale eriotstarbeliste mereväe mehitamata süsteemide brigaadile.

Varem sellise üksuse olemasolust avalikult ei teatatud. Viimastel nädalatel on Ukraina hakanud Musta mere sihtmärkide tabamiseks üha enam kasutama meredroone.

Neid operatsioone viisid läbi SBU ja merevägi ühiselt. 4. augustil sai Ukraina mereväe droonide rünnaku tagajärjel Novorossiiskile suuri kahjustusi Venemaa suur dessantlaev.

Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi juhi Kirill Budanovi sõnul hävitab Venemaa kuni 70 protsenti Ukraina kamikaze-meredroonidest, kuid need jäävad siiski tõhusaks relvaks.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 550 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele alates selle täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril.

- elavjõud umbes 260 820 (võrdlus eelmise päevaga +550);

- tankid 4396 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 8554 (+15);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 316 (+0);

- suurtükisüsteemid 5403 (+24);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 728 (+2)

- õhutõrjesüsteemid 498 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 4378 (+11);

- tiibraketid 1411 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 7854 (+31);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 808 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Suurbritannia kaitseministeerium: Musta mere gaasi- ja naftaplatvormide ümber on pidevad kokkupõrked

Suurbritannia kaitseministeerium kirjutas oma igapäevases ülevaates, et kuna pinged Mustal merel püsivad kõrged, on Krimmi ja Odessa vahel strateegiliselt oluliste gaasi- ja naftaplatvormide ümber aset leidnud mere- ja õhujõudude vahelised kokkupõrked.

Kaitseministeerium viitas, et eelmisel nädalal tulistas Vene lahinglennuk mere loodeosas platvormi lähedal tegutsenud Ukraina sõjaväe väikelaeva pihta.

"Platvorme haldab ettevõte Tšernomorneftegaz, mille 2014. aasta annekteerimise käigus Krimmis vallutasid venemeelsed okupatsioonivõimud," kirjutasid britid.

"Alates Venemaa täiemahulisest invasioonist 2022. aastal on Ukraina rünnanud mitut Venemaa kontrolli all olevat platvormi. Nii Venemaa kui ka Ukraina on neid perioodiliselt vägedega okupeerinud," märkis Suurbritannia kaitseministeerium.

Britid märgivad, et platvormid haldavad väärtuslikke süsivesinike ressursse. "Sarnaselt läänepoolsele Maosaarele saab aga neid kasutada ka baasidena, helikopterite maandumiskohtadena ja kaugmaaraketisüsteemide paigutamiseks," seisis brittide sotsiaalmeedia postituses.

Vene uurijate sõnul kinnitavad geenitestid Prigožini surma

Venemaa uurimiskomitee teatas, et geenitestide tulemused kinnitasid kolmapäeval lennuõnnetuses hukkunud 10 inimese identiteedid ja nende hulgas oli Wagneri palgasõdurite rühmituse asutaja Jevgeni Prigožin, vahendas The Guardian.

Venemaa on Lõmani-Kupjanski suunale koondanud 110 000 sõjaväelast

Ukraina idaosas on Venemaa okupatsioonivägi Lõmani-Kupjanski suunale koondanud umbes 110 000 sõjaväelast, ütles Ida väegrupi pressiteenistuse juht Ilja Jevlaš, vahendas portaal Unian pühapäeval.

Jevlaši sõnul on selles suunas käimas ukrainlaste kaitseoperatsioon, kuna sealsed venelased on oma rünnakute arvu oluliselt suurendanud

"Näiteks eilse seisuga sooritas vaenlane 620 rünnakut meie kaitsjate positsioonidele ja andis 15 õhulööki," ütles ta.

Samal ajal kannavad venelased tema sõnul oma tegevust Kupjanski suunalt üle Novojehorõvka poole.

Ukraina kaitsjad lõid sealkandis laupäeval tagasi 10 Vene okupantide rünnakut. Vaenlase kaotused ulatusid 117 inimeseni, ütles Jevlaš, lisades, et Ukraina relvajõududel õnnestus hävitada ka kaks tanki, kaks dessantlahingmasinat, Murom-M jaam ja laskemoonaladu.

"Üldiselt, kui vaadata kogu Lõmani-Kupjanski suunda, siis seal on umbes 110 000 Vene sõjaväelast," ütles ta.