Prigožin maeti suhteliselt tagasihoidlikul tseremoonial, seal osalesid ainult hukkunud sõjapealiku perekonnaliikmed ja sõbrad. Prigožini pressiteenistus ja Venemaa meedia teatas, et matused toimusid suletud uste taga. 

Kohalik meedia teatas, et Prigožini matustel oli umbes 20-30 inimest. Kreml teatas juba varem, et Vladimir Putin matustel ei osale, vahendas The Wall Street Journal.

Prigožinile kuuluv eralennuk kukkus Venemaal Tveri oblastis alla eelmise nädala kolmapäeval. Kõik kümme pardal viibinud inimest hukkusid. Ülejäänud üheksa eralennuki Embraer pardal olnud inimese hulgas oli Wagneri operatsioone juhtinud ja väidetavalt Vene sõjaväeluures teeninud Dmitri Utkin. 

Prigožinil oli Venemaal oma toetajaskond. Paljud marurahvuslased imetlesid tema otsekohest kriitikat ja kõnepruuki Venemaa sõjalise juhtkonna suunas.  Varsti pärast Prigožini surma kerkisid Venemaa linnades tema jaoks pühendatud mälestusmärgid. 

Juunis väitis Prigožin, et Vene väed ründasid Wagneri tagalalaagrit ja rünnakus hukkus hulk tema võitlejaid. Seejärel hakkasid Wagneri võitlejad liikuma Moskva suunas. Ööpäeva jooksul jõudsid Wagneri sõdurid umbes 200 kilomeetri kaugusele Moskvast. Hiljem jõudis Prigožin Kremliga kokkuleppele ning läks Valgevenesse. 

Veidi hiljem tegi Venemaa  režiimi juht Putin avalduse, milles ütles, et peab kinni lubadustest, mille Valgevene vahendatud kokkuleppe alusel Wagneri võitlejatele andis. Paar kuud hiljem kukkus Prigožini lennuk alla. 

Prigožinit peetakse Vene palgasõdurite grupeeringu Wagner asutajaks. Esimesed teated Wagneri grupeeringust pärinevad Ida-Ukrainas toimunud Donbassi sõja käigus, mis Venemaa mahitusel algas 2014. aastal. Hiljem tegutsesid Wagneri võitlejad Venemaa huvides nii Süürias kui ka Aafrikas. 

Ukrainas on ilmsiks tulnud süstemaatilised ja massilised sõjakuriteod, mida Wagneri võitlejad on sooritanud Ukraina rahva vastu.