Alexela kaebas EPL-i Vene-suunalise äri artiklite eest kohtusse

Eesti Päevalehe (EPL) artiklid AS-i Alexela 2022. aasta äritegevusest Venemaal ja juhtkiri, kus kutsutakse üles Alexelas mitte tankima, pahandasid ettevõtet, kes kaebas väljaande kohtusse.
"AS Alexela ja Heiti Hääl on Delfi Meedia vastu esitanud hagi seoses 19. juunil avaldatud artikliga, milles EPL käsitleb teemat, kuidas Eesti kütusefirmad Venemaaga sõja ajal äri ajavad ning järgmisel päeval ilmunud EPL-i juhtkirjaga, mis puudutab sama teemat," ütles Delfi Meedia juht Argo Virkebau ERR-ile.
Tema sõnul leiavad Alexela ja Heiti Hääl, et artiklites on nende kohta esitatud ebaõigeid faktiväiteid, ning nõuavad ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja kahju hüvitamist.
"Delfi Meedia selgitas vahetult pärast artikli ilmumist, et oleme avaldatud väiteid hoolikalt kontrollinud ning oleme valmis avaldatud infot kohtumenetluses kaitsma. Täna on vaidluse perspektiivi vara hinnata, aga läheme vaidlema rahuliku südamega," sõnas Virkebau.
Delfi Meediat esindab vandeadvokaat Mari Männiko advokaadibüroost PwC Legal, kes ütles, et nad on hagi vastu võtnud ja nüüd on neil ligi kaks nädalat aega esitada Harju maakohtule oma seisukohad.
"Lühidalt öeldes seisneb Alexela hagi faabula selles, et nad ei heida ette, et Eesti Päevalehes avaldatud faktiväited oleksid valed, vaid et miks kajastati seal ainult Alexela tegevust, kui teised firmad tegelevad ju sellega ka. Sellega on Alexela väitel kahjustatud nende mainet," sõnas Männiko.
Alexela AS-i ja Heiti Hääle lepinguline esindaja, vandeadvokaat Kadri Michelson ütles, et kuna asja lahendamine kohtuväliselt ei õnnestunud, siis ei olnud neil sellises olukorras muud võimalust kui pöörduda kohtusse.
"Tegemist ei ole lihtsalt Alexela suunal ebaõigete andmete ja laimu avaldamisega, vaid Eesti meediamaastikul esmakordse avantüüriga, kus Eesti ühe loetavama päevalehe juhtkirjas kutsuti sõnaselgelt üles ühe ettevõtte boikotile," kommenteeris Michelson hagi esitamise ajendit.
"Ilmselt sai Eesti Päevaleht selleks inspiratsiooni välismaa meediast, kus analoogseid üleskutseid on Venemaa agressiooniga seonduvalt varasemalt tehtud, kuid seda täiesti teistel asjaoludel, näiteks Mondelezi poolt Oreo küpsiste müük Vene turul. Need situatsioonid ei ole mitte ühestki küljest võrreldavad. Alexela puhul otsustas Delfi/Eesti Päevaleht teha boikotiüleskutse tuginedes asjaoludele, mis ei vasta tõele, ning luues lugejatele Alexelast mulje kui ainsast Venemaa päritolu LPG tarnijast ja ebaeetilisest ärist," lausus advokaat.
Ajalehe kohtusse kaevanud Heiti Hääl on ise samuti ühe meediaväljaande – Õhtulehe – omanik koos Hans Luigega, kes on omakorda Ekspress Grupi suuromanik. Ekspress Gruppi kuulub ka Delfi Meedia väljaanne Eesti Päevaleht. Hääle advokaat ütles kaasomaniku hagemist kommenteerides, et meedial on oluline võim ja seda ei või kuritarvitada, kuid kui seda on tehtud ja õigusvastaselt sekkutud äritegevusse, tuleb selle eest ka vastutada.
"Ja seda sõltumata omandisuhetest. EPL/Delfi toimetuse vastutus tõese ja professionaalse ajakirjanduse eest ei ole kuidagi sõltuv omaniku ärihuvidest teistes ettevõtmistes," sõnas Michelson, kes on ühtlasi ka pressinõukogu aseesimees.
Heiti Hääl ütles ERR-ile, et tema kohtuasja ei kommenteeri.
Toimetaja: Mari Peegel