Aastal 2017, kui Tartu alustas koos Lõuna-Eesti omavalitsustega ettevalmistust, et kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks, pandi paika ka kultuuripealinna ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajaminev eelarve.

Sihtasutus Tartu 2024 juhatuse liige Kuldar Leis rääkis, et viie aasta peale kokku on eelarve 24,5 miljonit eurot. Suurimad rahastajad on Eesti riik läbi kultuuriministeeriumi, kes annab sihtasutusele kümme miljonit eurot ning Tartu linn samuti kümne miljoni euroga.

"Tartu linn toetab omast eelarvest 10 miljoni ulatuses, millest siis tänaseks päevaks on juba ära kasutatud 4,6 miljonit eurot (aastad 2020-2023), järgmisel aastal, 2024. aastal 4,4 miljonit eurot ja siis jätkutegevusteks 2025.-2026. aastal veel üks miljon," rääkis Tartu abilinnapea Meelis Leidt.

Riigi toetusest on praeguseks üle kandmata järgmise aasta summa. Osa riigi toetusest läheb suunatult väiksematesse omavalitsustesse.

"Rahastusmudel on selline, et nii palju, kui KOV-id ise panevad raha, nii palju teist tuleb siis meie käest ehk siis riigi käest tegelikult juurde, ehk siis need väiksemad vallad saavad nagu topeltrahastuse," ütles Leis.

Ülejäänud 4,5 miljonit eurot tuleb kokku erinevatest toetustest. Leis selgitas, et 1,5 miljonit viie aasta peale tuleb kohalikest omavalitsustest, mida on kokku 19. Teise poolteist miljonit peab sihtasutus ise projektidega leidma nii EL-ist kui Eesti toetusprogrammidest.

"Kolmas 1,5 miljonit on siis erasektorist, mida me samamoodi oma sihtasutusega peame leidma. Need on partnerid, kes erasektorist meid nende aastate jooksul toetavad," ütles Leis.

Teoreetiliselt võiks järgmisel aastal lisanduda kogu eelarvele veel 1,5 miljonit eurot Melina Mercouri fondist.

"Neil kultuuripealinnadel, kes täidavad oma eesmärgid ja suudavad seda raportitega tõestada, on võimalik saada 1,5 miljonit eurot vahetult kultuuripealinna aastal Euroopa Liidust Melina Mercouri preemia nime all. Sinnapoole me kindlasti liigume," sõnas Leis.

Suurem osa eelarvest kulub programmi loomiseks ja turunduseks. Programmile läheb viie aasta peale kokku suurusjärgus 16 miljonit eurot ja turundusele kuus miljonit eurot. Leis ütles, et oma mõju on eelarvele avaldanud inflatsioon, kuid planeeritud rahaga tuleb hakkama saada.

"Me peame sellega tegema maksimaalselt hea Euroopa kultuuripealinna ja kõik, kes meil tiimis on, seda teavad. Kui kellelgi läheb midagi kallimaks, siis on erinevad variandid, kas tuleb midagi natukene vähem teha või tuleb rahastust vastava sündmuse jaoks kuskilt juurde leida."

Kogu kultuuripealinna programm avalikustatakse 19. oktoobril Tartus, Aparaaditehases. Euroopa Kultuuripealinna avapidu toimub Emajõe kallastel 26. jaanuaril 2024. aastal.