Eesti suurimas koolis, Linnamäe vene lütseumis, peaks sel sügisel õppima asuma pea 2000 õpilast.  Reedel said aabitsa kätte kuue esimese klassi lapsed. Teiste seas ka Arina, kes teab täpselt, mida ta koolis õppida tahab.

"Ma tahan õppida joonistama nagu kunstnik. Saab ilusti joonistada, hakata kunstnikuks, näidata oma ilusaid joonistusi," ütles ta. 

Lasnamäel alustab oma kooliteed  Jõelähtmel elav Anton, kel klassis mitu lasteaiasõpra. Linnakooli valimiseks oli perel mitu põhjust.

"Esiteks on hea mainega kool, siin on hästi palju huviringe. Selles mõttes vanematele on see väga mugav, peale tavaprogrammi nad jäävad kooli paariks tunniks, vähemalt kella kaheni, tööpäeva saab paremini planeerida. Enda töökoht on siinsamas kõrval, kolmas laps käib siin samas lasteaias. Logistika on kindlasti väga tähtis," lausus lapsevanem Anna.

Kui Anna muretseb, kuidas poeg kooliga kohaneb, siis abiturient Anita pabistab juba kevadiste riigieksamite pärast.  Kui põhikoolis õppis ta eesti keeles, siis gümnaasiumisse tuli ta vene kooli.

"Minu jaoks eesti keeles õppimine oli natukene lihtsam, sest eestikeelne sõnavara on minu jaoks lihtsam. Kui tekib uus asi, siis eestlased panevad pigem liitsõna selle peale ja on kohe arusaadav, mida see tähendab. Vene inimesed mõtlevad ühe sõna juurde ja siis sa pead mõtlema seda, aru saama," rääkis Anna.

Kuigi tegu on Eesti suurima kooliga, siis kõiki soovijad koolijuht Natalia Samoilova sõnul võtta pole võimalik. Juba praegu  on klassides rohkem lapsi, kui seaduses ette nähtud 24. 

"Hoolekogu kinnitas näiteks, et esimestesse klassidesse me ei tohiks vastu võtta rohkem lapsi kui 28. Mõnes klassis meil on küll 30 olemas, aga me ei sooviks ületada seda piiri.  Esimestesse klassidesse algkooli me (rohkem) ei taha võtta, sest iga õpilane vajab õpetaja tähelepanu, individuaalset lähenemist," lausus Samoilova.

Selle õppeaasta suurim väljakutse ongi maja ruumikasutuse analüüs, et leida võimalus teise vahetuse kaotamiseks. Selleks õppeaastaks on kõikide tundide andjad olemas, kuid keerulisemad ajad ootavad ees järgmisel sügisel, kui algab üleminek eestikeelsele haridusele.

Kullamaa keskkoolis kasvas õpilaste arv 15 võrra

Läänemaal asuv Kullamaa keskkool tähistas 1. septembrit rongkäigu ja aktusega, kus esimesse klassi minejatele kingiti aabitsad. Tänavu kasvas õpilaste arv 15 võrra ja nüüd käib koolis 135 last.

Kohalik koolipere sammus tarkusepäeva puhul üheskoos läbi Kullamaa küla. Rongkäigule järgnes aktus, kus iga esimesse klassi mineja sai endale aabitsa. Tänavu läks Kullamaal esimesse klassi 8 last.

"Ma olen oodanud seda väga palju ja tõesti on ausalt kõik huvitav siin," ütles Kullamaa keskkooli 1. klassi õpilane Carl-Robert.

Direktor Kaidi Uueda sõnul praegu Kullamaal ühtegi õpetajat puudu ei ole. Tänavu on majas viis uut pedagoogi. Laste arv tegi ka väikese hüppe.

"Meie koolipere on kasvanud sellel õppeaastal 15 õpilase võrra, mis tegelikult on maakooli kohta päris suur arv. Meid on kokku nüüd 135. 1. klassi astus meil kaheksa õpilast, mis on pigem väike arv, aga see eest 10. klassi astus meil 19 õpilast, mis on üle ootuste suur arv nii, et me tahame ennast kindlasti see aasta tõestada," lausus Uueda.

Narvas alustas tööd kaks riigigümnaasiumi

Enam kui 700 Narva koolinoort alustasid reedel õpinguid kahes uues riigigümnaasiumis. Riigikoolid lubavad  piirilinna noortele paremat haridust ja suuremaid väljavaateid end Eesti ühiskonnas edukalt teostada.

Narva riigigümnaasium sümboliseerib kõike parimat, mida riik saab kvaliteetse hariduse omandamiseks pakkuda. Moodne õpikeskkond ning üle Eesti Narva tööle tulnud õpetajad lubavad 560 koolinoorele sama head gümnaasiumiharidust kui Tallinnas või Tartus.

"Et iga Narva gümnaasiumi lõpetanud õpilane saaks ja suudaks ennast Eesti ühiskonnas edukalt teostada ja ei näeks takistusi ei keeleliselt ega selles, kuidas oma haridusteed jätkata. Süsteemsem lähenemine karjääriplaneerimisele, eesti keele õppe toetamisele. Selliseid süsteeme ei ole täna teistes Narva koolides," lausus Narva riigigümnaasiumi direktor Teivi Gabriel.

Teine Narvas uksed avanud täiseestikeelne riigigümnaasium peab esialgu tööd alustama asenduspinnal, Kreenholmi manufaktuuri endises peakontoris. 170 õpilast pääsevad uude koolimajja alles poole aasta pärast, siis kui see valmis saab. 

"Raskustes tegelikult karastub teras, nagu öeldakse, aga peamine on see, et meil tekib ühtekuuluvustunne, me saame siin luua sellise eestikeelse ja eestimeelse keskkonna, ja mitte ainult õppida, vaid ka kõiki muid tegevusi teha ainult eesti keeles," ütles Narva eesti gümnaasiumi direktor Irene Käosaar.

Narva riigigümnaasiumidel õpetajate leidmisega probleeme polnud. Narva tullakse õpetama missioonitundest ja säravate kolleegide kutsel.

"See meeskond ikka köitis, Irene ja Ruth on sellised magnetid, kelle nimel olen nõus täitsa kolima uude linna. (Aga palk?) No ütleme nii, et see on asjaolu, mis teeb seda otsust lihtsamaks kindlasti, aga kuna ma õpin ikka edasi ka Tartu Ülikoolis, siis... bensiiniraha, ütleme nii," lausus matemaatikaõpetaja Marie Tombu.

Kahe riigigümnaasiumi avamisega võtab riik gümnaasiumiõppe üle ka Narvas. Alates reedest jätkavad neli Narva munitsipaalgümnaasiumi tööd põhikoolina.