Eesti riigil kulus eelmisel õppeaastal ühe lapse üldhariduskoolis harimiseks keskmiselt 5092 eurot, kuid see summa varieerus suuresti, olles väiksem suurtes linnades ja suurem hõredamalt asustatud omavalitsustes.

Haridus- ja teadusministeeriumi kohalike omavalitsuste koostöö ja koolivõrgu nõunik Piret Sapp ütles ERR-ile, et ministeerium peab arvet üldhariduskulu üle õppuri kohta ning kõige värskemad andmed terve aasta kohta puudutavad 2021/2022. õppeaastat.

Ministeeriumi andmetel oli kulukaim õpetada lapsi Ruhnus, kus õpilase kohta kulus eelmisel aastal 22 251 eurot. Kulukuselt järgmine oli Vormsi vald, kuid võrreldes Ruhnuga oli sealne kulu, 13 150 eurot aastas, siiski märgatavalt väiksem. Kolmandal kohal oli õpetamise kalliduselt Kihnu vald 10 260-eurose aastakuluga õpilase kohta.

Need summad sisaldavad üldhariduse kulusid, aga ka abiteenuseid nagu koolitoit, transport ja õpilaskodu ning amortisatsioon. Selle üle, kui palju erineb kulu ühes vallas kooliti, haridusministeerium arvet ei pea.

"Riik ei ütle ju kohalikule omavalitsusele ette, mitu kooli peab tal olema ja kus need peavad olema. See on tema enda otsus," selgitas Sapp.

Kui väikesaared kõrvale jätta, juhivad kalliduse edetabelit Rõuge vald, kus kulus koolilapse kohta 9767 eurot, ja Alutaguse vald 9340-eurose kuluga.

Üle 9000 euro oli riigi aastane kulu õppurile ka Rakvere vallas, Narva-Jõesuu linnas ning Peipsiääre vallas.

Väikseim oli riigi aastane kulu lapse harimisele Narvas, kus selleks kulus 3796 eurot. Järgnesid Tallinna linn, kus kulu õpilase kohta on aastas 4048 eurot, ja Rakvere linn 4066 euroga. Alla 4500 euro jäi see summa ka Viljandi, Võru ja Tartu linnas.