Enne sõja algust oli kauba väärtus, mis iga kuu Eestist Venemaale eksporditi, 50 kuni 70 miljonit eurot. See suurusjärk on jäänud samaks. Osalt selgitab seda kiire hinnatõus, teisalt ei ole kaup tihti pärit Eestist, vaid mujalt Euroopast, ütleb maksu- ja tolliameti tolliformaalsuste juht Külli Kurvits.

"Umbes 75 protsenti või isegi rohkem nendest kaubamahtudest, mida me meie piiril näeme, on teiste liikmesriikide ettevõtete kaubad," sõnas Kurvits.

Eesti päritolu kaupa eksporditi Venemaale enne sõda iga kuu kuni 31 miljoni euro väärtuses. Juunis oli sama väärtus 9,5 miljonit eurot. "Kui vaatame Eesti ettevõtete vedusid ja võrdleme seda sõjaeelse ajaga, siis võime öelda, et väljaveo maht on umbes 20 protsenti juures ja sisseveomaht 7 protsendi juures," sõnas Kurvits.

Kokku osaleb kaubavahetuses Venemaaga 500–600 Eesti ettevõtet, kuid need andmed kirjeldavad vaid kaubavahetust. Teenuseid müüsid Eesti ettevõtted Venemaale 2022. aastal ligi 300 miljoni euro väärtuses. Sellest pea 90 protsenti olid transpordi- ja reisiteenused. Samas ka need andmed langevad, kinnitab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

"Eelmise aasta esimeses kvartalis eksporditi teenuseid Venemaale ligi 99 miljoni euro eest ja selle aasta esimeses kvartalis 47 miljoni euro eest ehk ligi kahekordne vahe," rääkis Leppmets.

Operail: oleme pidanud koondama üle poole töötajatest

Teenuseid imporditi sõja algul kvartalis umbes 75 miljoni euro jagu. Nüüdseks on see langenud 30-45 miljoni euroni. Näiteks on Venemaalt pärit kauba vedamise lõpetanud Operail.

See tähendab, et kui 2021. aastal vedasid Operaili vedurid Eesti raudteedel 17 miljonit tonni kaupa, siis selle aasta eesmärk on vedada veidi üle kahe miljoni tonni. Ehk 83 protsendine langus.

"Operaili jaoks on see äriliselt kindlasti väga keeruline olukord olnud. Väljakutseid täis. Oleme pidanud koondama üle poole meie töötajatest tänu nende kaubamahtude langusele, mis erinevad piirangud meile peale on pannud. Kui laiemalt vaadata, siis raudteesektor on mahu äri – mida vähem me veame seda suurem on selle tonnihind," rääkis Operaili juhatuse liige Merle Kurvits.

Kui sõda on mustvalge, siis sanktsioonide kehtestamisel peab alati mõtlema sellele, milline on nende mõju Eestile, ütles Kurvits. Samuti kui ka ettevõtjatelt nõuda päeva pealt kogu seadusekuuleka Venemaaga seotud äri lõpetamist, siis liigub see lihtsalt mujale näiteks Soome või Lätti.

"Kui me vaatame Eesti geograafilist asukohta, siis me kipume jääma selliseks tupikjaamaks. Väljastpoolt vaadetes tuleb väga selgelt hinnata, kus on logistiline kanal soodsam, milline on lihtsam viis äritegemiseks. Seda tuleb alati silmas pidada, et kaubad meie juurde tuleksid," ütles Kurvits.

Operail ainuomanik on samas riik. Seega otsus Venemaaga seotud kaupade vedamine lõpetada on riigi otsus. Juhatus viib ellu omaniku soovid.

Ettevõtjatele avalikud selgitused head ei too

Mitmed eraettevõtte juhid, kellelt "Aktuaalne kaamera" teema kohta uuris, ei soovinud oma nimega loos esineda, samas jagasid ettevõtjad eetriväliselt selgitusi.

Mitte, et nad oma ärisuhteid peidaks, vaid varasemad avalikud selgitused on kaasa toonud vaid tõrva, tõdes ühe ettevõtte juht.

Näiteks kui tegemist on börsiettevõtte või suure rahvusvahelise kontserni Eesti haruga, ei saa Eesti ettevõtte juhatus üksi selgelt kahjumlikku otsust teha. See on nii ärieetika vastane ning võib isegi äriseadusega vastuolus olla, selgitas ühe liidu esindaja.

Teine ettevõtja selgitas, et tema ärist umbes 80 protsenti ongi toiduainete eksport Venemaale, päevapealt selle sulgemine tähendaks mitmekümne töötaja koondamist ja suurt kahjumit. Siiski tõdes ka see ettevõtja, et Venemaal tulevikku ei ole ning leida tuleb uued ärisuunad. 

Veel kurtsid ettevõtjad, et neile tahetakse mõnikord peale panna vastutus, mida nad võtta ei saa. Näiteks kui mõni Eesti toode leitakse Venemaa poest ei ole alati selge kuidas see sinna jõudis. See tee võib viia läbi mitme edasimüüja – järge pidada on pea võimatu, tõdes kolmas ettevõtja.

Enamik ütlesid, et äri Venemaal on edukalt lõpetatud. Siiski müüvad Venemaale ning ostavad Venemaalt ainuüksi Eesti ettevõtted kaupa ja teenuseid iga kuu senini mitmekümne miljoni euro eest.