Lasse ja Jaana kolisid suve alguses pealinna. Et noormees lõpetas õppeaasta eelmises koolis, tehti uue kooli avaldus Tallinna haridusametile juunis. Sealt saadi rahustav vastus, millega suvele vastu minna.

"Öeldi, et augusti lõpus saate koha ja ongi kõik väga lihtne. Ma suvi otsa ei muretsenud absoluutselt, sest ma arvasin, et see lähebki nii lihtsalt. Et tuleb augusti lõpp, mulle tuleb kiri, ma harjutan kaks nädalat kooli minekut ja me teame, kuidas kõik asjad on. Ja vaikus," rääkis Jaana.

Augustis võttis ühendust eelmine kool, kes soovis õpilase oma nimekirjast kustutada. Selleks pidi lapsevanem tegema avalduse, milles annab teada uue kooli nime. Seda nime polnud aga Tallinn Jaanale veel teatanud.

"Võtsin uuesti linnavalitsuse, haridusametiga ühendust, et vabandust mul on vaja selle uue kooli nime, et millal seda teada võiks saada. Siis ma sain vastuse, et 250 last ootab veel kohta, et läheb aega," ütles Jaana.

Kooli alguseni oli jäänud 7 või 8 päeva, kui ärevus juba väga kõrgeks kasvas. "Ja siis juba hakkasid tulema jutud, et aga võibolla ei saagi augusti lõpuks, et võibolla 10. septembril koolid kinnitavad klassid ära, et võib juhtuda, et saab koha alles siis. Ja siis see pinge veel rohkem kasvas, et iga päevaga läks asi järjest hullemaks," kirjeldas Jaana.

Ka Lasse muretses, et äkki ei saagi sügisel kooli. "Hästi palju stressi oli siis."

Perel ei olnud aga plaaniski 10. septembrini oodata, et äkki siis mõni koolikoht kusagil üle on. Plaan B oli panna laps erakooli. Ühest neist saadi kiirelt positiivne vastus, mispeale lapsevanem 30. augustil taas linnaga ühendust võttis.

"Ja siis ma helistasin haridusametisse, küsisin et kas te nüüd siis maksate selle eest, et mu laps seal käima hakkab, ja siis öeldi, et oi, aga kas teiega ei ole siis ühendust võetud või? Teil on koolikoht olemas," rääkis Jaana.

Üllatus sellise kommunikatsioonieksituse peale oli suur. Kiirelt helistati uude kooli, kust saadi kutse vestlusele 31. augustiks. Vestluse järel saadi positiivne vastus üsna kiiresti. Umbes 20 tundi enne avaaktust sai perekond kergendatult hingata.

Olles sotsiaalmeedias oma muret jaganud, sai Jaana teada, et tema perega juhtunud olukord on Tallinnas suisa iga-aastane.

"Ma avastasin, et ma ei ole ainus ja see ei ole esimene aasta, kui see toimub. Et see on ikkagi juba aastaid Tallinnas niimoodi olnud. See üllatas mind, see üllatas mind päriselt," ütles Jaana.

Ka aitab sotsiaalmeedia probleemi levitada ja loodetavasti probleemi lõpuks välja juurida.

"Ma küll ei julge öelda, et me sellepärast erikohtlemist saime, aga me vähemalt tõstatasime selle teema ja see võib-olla toetab. Ja kui keegi järgmisel aastal uuesti postitab ja uuesti kõlapinda leiab, siis see võibolla jälle toetab edasi, et sealt läheb järjest suuremaks," rääkis Jaana.