Oluline 4. septembril kell 22.50:

- Zelenski külastas eesliini Donetski oblastis;

- Venemaa väitel tõrjus piirivalve Ukraina rühma katse riiki tungida;

- Kuleba: meil on Vene drooni Rumeeniasse kukkumise kohta fototõendeid;

- Reznikov: sõda maksab Ukraina riigile 100 miljonit dollarit päevas;

- Vene väed ründasid Odessa oblastit droonidega;

- Tarnavski: ööpäevaga kaotasid Vene väed 249 sõdurit lõunarindel;

- Vene meedia: Moskva oblastis põleb laohoone;

- Moskva lennujaamad peatasid esmaspäeva varahommikul taas töö;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 460 sõdurit, 29 suurtükisüsteemi ja ühe paadi.

Zelenski külastas eesliini Donetski oblastis

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas esmaspäeval, et külastas eesliini riigi idapoolses Donetski oblastis.

"Donetski oblast. Me külastame lahingubrigaade, mis kaitsevad Ukrainat Donetski operatiivtaktikalise rühma koosseisus," ütles Zelenski sotsiaalmeedias.

President postitas sinna ka video enda kohtumisest sõduritega.

Venemaa väitel tõrjus piirivalve Ukraina rühma katse riiki tungida

Venemaal asuva Brjanski oblasti kuberner väitis esmaspäeval, et piirivalve ja julgeolekujõud tõrjusid Ukraina sabotaažirühma katse Venemaale tungida.

"Venemaa piirijõudude töötajad ja Venemaa kaitseministeeriumi üksused nurjasid Ukraina sabotaaži- ja luurerühma katse tungida Venemaa territooriumile," ütles Brjanski kuberner Aleksandr Bogomaz sotsiaalmeedias.

Putini kodu lähedale pandi õhutõrjesüsteemid Pantsir S-1

Vene meedia teatel pandi Vene presidendi Vladimir Putini kodu lähistele õhutõrjesüsteemid Pantsir S-1, vahendas Radio Svoboda. Need paiknevad Putini residentsi lähistel, mis on Novo Ogorjovos. Selle lähistele on ka varem Vene õhutõrjesüsteeme paigutatud.

Peastaap: Ukraina tõrjus Vene vägede rünnakud Bahmuti ja Marijinka rindelõikudel

Ukraina kaitsejõudude peastaabi õhtuse rindeülevaate kohaselt tõrjusid Ukraina kaitsejõud Vene vägede rünnakud Bahmuti rindelõigul Klišiivkast põhja pool ja Marijinka lähistel. Mõlemad rindelõigud asuvad Ida-Ukrainas.

Lõuna-Ukrainas toimuva Ukraina vägede vastupealetungi kohta teatas peastaap vaid, et Ukraina sõdurid jätkavad ründeoperatsiooni läbiviimist Melitopoli suunal ja on kinnistanud end saavutatud piirides ning tegelevad vastusuurtükitulega Vene suurtükiväe pihta.

Putin: Venemaa on valmis läbi Türgi saatma maailmaturule miljon tonni vilja

Venemaa president Vladimir Putin teatas, et Venemaa kavatseb saata maailmaturule miljon tonni vilja läbi Türgi. Putin ütles seda peale kõnelusi Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga. Putini sõnul tarnitakse vili soodsate hindadega Türki ning transporditakse sihtriikidesse kohale tasuta. Putini sõnul on majanduslikes raskustes riike vilja ostul valmis toetama Katar.

Vladimir Putini väitel on Venemaa järgmise kahe kuni kolme nädala jooksul valmis tarnima tasuta vilja kuue kõige vaesema riigi jaoks maailmas, vahendas Interfax.

Kuleba: meil on Vene drooni Rumeeniasse kukkumise kohta fototõendeid

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles esmaspäeva õhtul Kiievisse kogunenud ajakirjanikele, et Ukrainal on Vene Shahed drooni kukkumisest Rumeenia territooriumile fototõendeid. Kuleba sõnul tundub, et konkreetsel juhul ei uuri Rumeenia võimud kõiki juhtunu asjaolusid, vahendas Ukrinform.

Rumeenia võimud eitasid esmaspäeval teateid nagu oleks Vene droon või drooni rusud kukkunud Rumeenia territooriumile.

Baza: Aasovi merel kukkus alla Vene Ka-52 ründekopter

1. septembril kukkus Aasovi mere kohal alla Vene vägede Ka-52 ründekopter. Vene väljaande Baza teatel pääsesid kaks pilooti lennuõnnetusest eluga. Intsident toimus väidetavalt 1,5 kilomeetrit rannikust.

Reznikov: sõda maksab Ukraina riigile 100 miljonit dollarit päevas

Ukraina värskelt ametist lahkunud kaitseminister Oleksi Reznikov ütles intervjuus Ukrinformile, et iga sõjapäev maksab Ukrainale ligikaudu 100 miljonit dollarit.

Reznikov ütles seda vastuseks küsimusele, et miks üksused rindel saavad oma droonid vabatahtlikelt, mitte riigi struktuuridelt. Reznikov kiitis vabatahtlike tööd, kuid rõhutas, et vabatahtlike panus rahaliselt arvestatuna on kogukuludes ikkagi kolm protsenti kõikidest kuludest.

Ukraina väitis, et osa Vene rünnakus kasutatud droone kukkus Rumeenia alale

Osa droone, millega Venemaa ründas ööl vastu esmaspäeva Ukrainas Izmajiili sadama piirkonda, kukkus ja plahvatas Rumeenia territooriumil, teatas Ukraina siseministeeriumi kõneisik Oleh Nikolenko.

"Ukraina riikliku piirivalveteenistuse info kohaselt kukkusid vene shahedid Venemaa öises massiivses rünnakus Izmajili sadamale Rumeenia territooriumile," kirjutas Nikolenko sotsiaalmeedias.

"See on järjekordne kinnitus sellest, et Vene raketiterror kätkeb endas tohutut ohtu mitte ainult Ukraina julgeolekule, vaid ka naaberriikide, nende seas NATO liikmesriikide julgeolekule."

Sellega seoses pöördus Ukraina partnerriikide poole palvega tarnida täiendavalt õhutõrjesüsteeme, samuti sõjalennukeid.

Rumeenia kaitseministeeriumi pressiesindaja lükkas tagasi Ukraina väited, et droonid plahvatasid Rumeenia pinnal.

Rumeenia välisminister Luminita Odobescu rõhutas hiljem esmaspäeval üle, et Rumeeniat ei tabanud Doonau ääres Vene droon ega selle rusud. Samas ütles Odobescu, et risk eksisteerib, kuna rünnakud toimuvad Rumeenia piirile väga lähedal. Rumeenia on alates 2004. aastast NATO kaitsealliansi liige.

Ukraina teatas edusammudest lõunarindel ja Bahmuti lähistel

Ukraina teatas esmaspäeval oma relvajõudude edenemisest lõunarindel ja Bahmuti lähistel.

"Ukraina kaitsejõud jätkavad ründeoperatsioone Melitopoli sektoris. Meie väed on saavutanud edu Novodanõlivka ja Novoprokopivka lähistel," ütles asekaitseminister Hanna Maljar riigitelevisioonis esinedes.

Maljar lisas, et Ukraina väed on vabastanud Bahmuti lähistel veel kolm ruutkilomeetrit.

Vene väed ründasid Odessa oblastit droonidega

Venemaa ründas ööl vastu esmaspäeva Odessa oblastit taas droonidega. 

Ööl vastu esmaspäeva hoiatasid õhuväed oma ametlikus Telegrami kanalis Odessa oblasti elanikke drooniohu eest. Edasistes teadetes kutsuti Izmaili ja Killi piirkonna elanikke varjenditest varju otsima.

Ohu eest hoiatas ka Odessa oblasti sõjaväevalitsuse juht Oleh Kiper.

"Izmaili rajoon, rõhutan vajadust, et kõik oleksid turvalistes kohtades! Õhutõrjejõudude töö filmimine on rangelt keelatud!" teatas Kiper.

Erdogan ja Putin arutavad esmaspäeval Sotšis Musta mere viljalepingu jätkamist

Türgi president Tayyip Erdogan kohtub esmaspäeval Sotšis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, et arutada Musta mere viljalepingu jätkamist. Venemaa loobus juulis viljaleppest, soovides läänelt suuremaid järeleandmisi.

Eelmisel nädalal kohtusid kahe maa välisministrid ja Venemaa andis üle nimekirja sammudest, mida lääs peaks tegema, et Ukraina vilja väljavedu Musta mere kaudu saaks jätkuda.

Erdogan on Ukraina sõja ajal säilitanud tihedad sidemed Putiniga. Türgi ei ole liitunud pärast Venemaa Ukrainasse-tungimist kehtestatud sanktsioonidega ning on tõusnud Venemaa  peamiseks kaubanduspartneriks ja Vene väliskaubanduse logistiliseks sõlmpunktiks.

NATO liige Türgi on aga toetanud ka Ukrainat, saates relvi, kohtudes Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja toetades Kiievi püüdlust alliansiga liituda.

Tarnavski: ööpäevaga kaotasid Vene väed 249 sõdurit lõunarindel

Lõuna-Ukraina vastupealetungi eest vastutava Tauria grupi vägede ülem, brigaadikindral Oleksandr Tarnavski teatas, et viimase ööpäeva jooksul kaotasid Vene väed 249 sõdurit. Nendest 76  hukkus ja 170 sai viga. Samuti võeti kolm Vene sõdurit vangi, vahendas Ukrainska Pravda. 

Vene meedia: Moskva oblastis põleb laohoone

Venemaa meedia teatas pühapäeva hilisõhtul, et Moskva oblastis põleb suur laohoone.Tulest on haaratud ligi 1200 ruutmeetrit, vahendas The Kyiv Independent. 

Moskva lennujaamad peatasid esmaspäeva varahommikul taas töö

Venemaa pealinna Moskva ühed põhilised lennujaamad Vnukovo, Domodedovo ja Šeremetjevo peatasid reede hommikul taas ajutiselt töö, vahendas Ukrainska Pravda.

Venemaa pommitas Sumõ oblastit

Venemaa pommitas pühapäeval Sumõ oblastis asuvat seitset asulat. Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid, vahendas The Kyiv Independent.

Zelenski sõnul hävitajatekoalitsioon tugevneb

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas pühapäevaõhtuses pöördumises rahva poole olulisest kokkuleppest Ukraina pilootide koolitamiseks Prantsusmaal ja märkis, et hävitajatekoalitsioon tugevneb.

"Ukrainal on uued lepingud partneritega kaitsepakettide osas," ütles Zelenski. 

"Täna arutasime Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, millised uued varud võivad meie sõdureid aidata. Arutasime muu hulgas, et mida saab Prantsusmaa teha näiteks Odessa ja selle piirkonna kaitsmiseks. Ja väljaõppe osas on sõlmitud väga oluline kokkulepe meie pilootide väljaõppeks Prantsusmaal – meie moodsate hävitajate koalitsioon muutub tugevamaks," rääkis Zelenski.

Samuti toonitas Zelenski, et järgmiste kuude jooksul peaks Ukraina saavutama mitu väga konkreetset tulemust.

"Eelkõige on see meie strateegiline poliitiline eesmärk – läbirääkimiste avamine Euroopa Liiduga ühinemise üle," märkis riigipea.

Zelenski meenutas, et Ukrainal on Euroopa Komisjoni seitse konkreetset soovitust, millest osa on juba ellu viidud. "Teise poole huvides on vaja Ukraina parlamendi tulemuslikku tööd. Õigeaegset tööd, milles me Euroopa Komisjoniga kokku leppisime," ütles Zelenski.

Riigipea selgitas, et jutt käib muu hulgas elektrooniliste deklaratsioonide taastamise seadusest ja rahvusvähemuste seaduse muudatustest.

"Igaüks neist seadustest on põhimõttelise tähtsusega. Ja nende üle hääletamine on põhimõttelise tähtsusega. Inimesed näevad, kes on mida väärt. Ma kutsun Ukraina rahvasaadikuid üles neid otsuseid mitte edasi lükkama, Ukrainat mitte alt vedama ja toetama meie eurointegratsiooni," rääkis president.

Zelenski teatas ühtlasi, et Ukraina ja Prantsusmaa töörühmad töötavad kahepoolse garantiidokumendi kallal. Zelenski sõnul oli tal üksikasjalik ja konkreetne vestlus Prantsusmaa presidendi Macroniga.

"Arutasime üksikasjalikult olukorda lahinguväljal, kõiki suundi. Andsin edasi kiireloomulised kaitsevajadused ja tänasin võimsa kaitsetoetuse ja pideva abi eest meie sõdurite võimekuse laiendamisel. Prantsusmaa hindab väga vabadust ja aitab seda kaitsta," ütles Zelenski.

Zelenski arutas Macroniga veel ka ettevalmistusi ülemaailmseks rahutippkohtumiseks ja Prantsusmaa juhtrolli rahuvalemi elluviimisel.

Ukraina presidendi sõnul on ülimalt tähtis, et sellega ühineksid võimalikult paljud riigid, eelkõige niinimetatud globaalsest lõunast.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 460 sõdurit, 29 suurtükisüsteemi ja ühe paadi

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:    

 - elavjõud umbes 265 120 (võrdlus eelmise päevaga + 460);

- tankid 4480 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 8663 (+14);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 316 (+0);

- suurtükisüsteemid 5611 (+29);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 741 (+2)

- õhutõrjesüsteemid 503 (+2);

- operatiivtaktikalised droonid 4481 (+37);

- tiibraketid 1447 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 8149 (+47);

- laevad / paadid 19 (+1);

- eritehnika 847 (+6). 

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.