Statistikaameti andmetel tootsid Eesti tööstusettevõtted juulis püsivhindades 9,5 protsenti vähem toodangut kui aasta varem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul vähenes juulis tööstustoodangu maht pea kõigis töötleva tööstuse harudes. "Suurema osatähtsusega tegevusaladest kasvas ainult põlevkiviõli (21,2 protsenti) tootmine ning masinate ja seadmete remondi ja paigalduse (48,5 protsenti) tegevusala," selgitas Bunder.

Olulisematest tegevusaladest vähenes puidu töötlemine (12,5 protsenti) ning metalltoodete (3,9 protsenti), elektroonikaseadmete (7,0 protsenti) ja toiduainete tootmine (8,4 protsenti).

Võrreldes 2022. aasta juuliga kahanes töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük kalendaarselt korrigeeritud andmetel jooksevhindades 7,7 protsenti.

Toodangu müük siseturule langes 6,7 protsenti ning müük ekspordiks 8,3 protsenti. Töötleva tööstuse toodangust 65,2 protsenti müüdi välisturule.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel vähenesid juuli toodangu mahud võrreldes juuniga tööstuses kokku 3,7 protsenti, kuid töötlevas tööstuses jäid samale tasemele, kasvades 0,1 protsenti.

Energeetikavaldkonnas vähenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes 2022. aasta juuliga 48,9 protsenti ja soojuse tootmine 4,4 protsenti.

Swedbank: puidutööstus on kukkunud seitsme aasta taguse tasemeni

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles statistikaameti andmeid kommenteerides, et tööstussektori langus on viimastel kuudel küll tasapisi taandunud, kuid selle lähiaja väljavaade püsib jätkuvalt halb.

"Kui jätta välja koroonakriisiaegne langus, on töötleva tööstuse tootmismaht vähenenud 2018. aasta sügise ehk ligikaudu viie aasta tagusele tasemele. Kuigi üle kolmveerandi töötleva tööstuse tegevusaladest on languses, on jätkuvalt suurima mõjuga puidutööstuse tootmismahu vähenemine," ütles Mertsina.

"Esialgsete andmete järgi tuli nii juulis kui ka selle aasta esimese seitsme kuuga puidutööstusest ligi kolmandik töötleva tööstuse tootmismahu langusest. Nii on puidutööstuse tootmismaht vähenenud (kolme kuu keskmisena) juba 2016. aasta sügise ehk ligikaudu seitsme aasta taguse aja tasemeni," lisas ta.

Juulis oli lisaks puidutööstusele veel suurema negatiivse mõjuga toiduainete, ehitusmaterjalide ja elektriseadmete tootmise vähenemine. Peamiseks põhjuseks on vähenenud nõudlus ehituses ja kinnisvarasektoris, eriti Põhjamaades.

"Töötleva tööstuse tootjahinnad on aastases võrdluses juba languses ja see mõjutab üha enam selle majandusharu käibenumbreid," selgitas Mertsina. "Nii on viimastel kuudel ületanud käibelangus mahtude vähenemist."

Pärast 2021. aasta keskpaigast kuni 2022. aasta keskpaigani toimunud erakorralist kiiret tõusu, on töötleva tööstuse kogukasum tugevalt langenud. Teises kvartalis tööjõukulude kasv töötlevas tööstuses küll veidi aeglustus, kuid see oli jätkuvalt väga tugev, eriti kui arvestada ka käibelangusega. 

Tööjõukulude osakaal käibes on tõusnud ja samal ajal on langenud kasumi osakaal käibes 2019. aasta tasemele, märkis Mertsina. Kui veel teises kvartalis said töötleva tööstuse ettevõtted suurendada palku keskmiselt kümnendiku võrra, siis edaspidi on palgakasv selles majandusharus oluliselt suurema surve all, lisas ta.

Vaatama sellele, et töötleva tööstuse tootmismaht on sel aastal tugevalt langenud, siis lisandväärtus SKP arvestuses püsivhindades isegi veidi kasvas. Põhjuseks paistab olevat see, et tootmismaht on kukkunud tootmiskuludest vähem, hindas Mertsina.

"Välisnõudlus veel lähiajal paranemist ei näita, mis mõjutab negatiivselt ka töötlevat tööstust kui peamist kaupu eksportivat majandusharu. Ekspordisektori vilets olukord mõjutab aga Eesti majandust laiemalt, kuna sellega on seotud suurem kodumaine väärtusahel," lõpetas Mertsina.