Täpsemate analüüsidega püütakse lähiajal selgusele saada, kas e-coli ja colilaadsed bakterid on põhjavette sattunud reostunud pinnaseveega või põllumajandusliku saastega.

Siitsamast, nendest puurkaevudest sai alguse eelmisel nädala Kuresssaare joogivee reostus. Esmaspäeval siit võetud proovid näitasid nii e-coli, kui coli laadseid baktereid juba siit seitsmekilomeetrist teekonda Kuressaare poole alustavas vees.

"Reostuse põhjus on veehaarde saastumine. Ja täna me ei tea, kas saaste jõudis sinna veehaardesse pikemaid teid pidi tänu sellele tohutule vihmale, mis augusti lõpus alla tuli, või lühemat teed pidi maa pealt. selle üle käivad praegu diskussioonid ja võetav veeanalüüs teeb selgeks, millega meil siis ikkagi tegemist on," rääkis Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Aivar Sõrm.

Lisaks Kuressaare Veevärgile on ka terviseamet võtnud omakorda täiendavaid veeproove, et saada segust, kuidas reostus on põhjavette sattunud: kas reostunud pinnaseveest või põllumajandussaastena.

"Me ei ole puurkaevude veehaarde läheduses, ega seal ümbruskonnas tuvastanud selle aasta jooksul ühtegi väetise või siis sõnniku ja virtsa laotamist," ütles keskkonnaameti Saaremaa büroo juhataja kohusetäitja Marek Saar.

Klooritamisega on suudetud Kuressaare joogivee kvaliteeti tänaseks parandada ja esmaspäeval võetud veeproovides leiti linna piires veel ühes kohas kahjulikku e-coli bakterit. Aga kloorimaitseline vesi jääb nüüdsest Kuressaares kuudeks normaalsuseks.

"Jah, mõneks ajaks kindlasti. Me ei hakka enam mingilgi moel ehku peale riskima, et äkki seda kuskilt ei tule, või paljud ütlevad, et ma ei saa seda juua, sest kloori maitse ei meeldi. Midagi ei ole teha! Meie põhjavesi Kuressaare veehaardes on reostunud," sõnas Kuressaare veevärgi juhatuse liige Ain Saaremäel.

Kuressaare vee kevadise reostuse põhjus pole samuti siiani veel selge ja Saaremaa vald plaanib tellida täiendava ekspertiisi. Teada on vaid see, et erinevalt praegusest reostusest oli siis vesi reostunud inimfekaalidega.