Lisaks inimeste haigestumistele tekitas veereostus Kuressaare Veevärgile ja ka Saaremaa vallale kokku sadadesse tuhandetesse küündiva rahalise kahju.

"Selle töövõtulepingu eesmärk oli koostada eksperthinnang, et selgitada välja Kuressaare veevõrgu joogivee reostumise põhjused. Siin just keskendume möödunud aasta maikuus juhtunule. Aga teema on tegelikult jätkuvalt päevakorral ja oluline, sest nii kauaks, kuni meil ei ole konkreetset kindlust selles, mis siis täpselt juhtus, siis me ei tea ka, kuidas me seda tulevikus vältida saame," rääkis Saaremaa valla abivallavanem Liis Lepik.

Ka aasta jooksul on püütud reostuse põhjuseid otsida, aga konkreetse ja kindla tulemuseni pole jõutud. Tallinna Tehnikaülikoolile pakub uuring ka teaduslikku huvi ja üheksa kuuga loodetakse põhjusteni jõuda.

"Tänase teadmise juures me ikkagi oleme lootusrikkad, et seda on võimalik teha. Esimeses järgus proovime läbi intervjuude aru saada täpselt, kes mida tegi ja läbi selle saada kätte võimalik võrgu operatiivne-tehniline kirjeldus, kes, millal, mis need pumplad sisse lülitas või mis muutus tarbimistega, näiteks kas mõni tööstus hakkas teistmoodi puurkaeve kasutama. Kui meil on see kirjeldus käes, siis me saame seda juba mudeldada detailsemalt, kasutades simulatsioonitarkvarasid. Täna me ei ole ette näinud, et peaks minema maa alla n-ö üle vaatama asju," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli linna veesüsteemide professor Ivar Annus.

"See on ka, loomulikult, akadeemilises mõttes väga huvitav analüüs," lisas ta.

Liis Lepik ei välista, et kui uuringuga jõutakse ka konkreetse süüdlaseni, siis võidakse esitada ka kahjunõue.

"Eeskätt on ikkagi soov leida põhjus just sellest vaatest, et tulevikus selline olukord enam korduda ei saaks. Aga tõesti, kui mingil juhul peaks selguma selle eksperthinnangu käigus, et meil on n-ö konkreetne süüdlane, siis loomulikult tuleb kaaluda, kas siin on mingisugused kahju hüvitamise võimalused võimalik kasutusele võtta," rääksi Lepik.