Ankara sai vastutasuks Rootsi NATO-ga liitumise toetusele Brüsselilt lubaduse, et takerdunud liitumiskõnelused pannakse taas käima.

President Recep Tayyip Erdogan võttis pärast raskelt tulnud valimisvõitu mais eesmärgiks parandada Türgi suhteid lääneliitlastega.

Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Oliver Varhelyi külastab Ankarat, et välja selgitada, milles on võimalik ühine keel leida.

Varhelyi ütles ajakirjanikele, et lootis tulla välja millegi "käegakatsutava ja positiivsega", mida EL-i liidrid saaksid detsembris ülemkogul arutada.

"Minu arvates on sel partnerlusel tohutu potentsiaal," ütles volinik.

Varhelyi tõdes aga, et liitumiskõnelused praegu seisavad ning edasiminekuks tuleb Türgil astuda samme inimõiguste vallas.

Türgi esitas juba 1987. aastal taotluse liituda EL-i eelkäija Euroopa Majandusühendusega. Aastal 1999 anti Türgile kandidaadistaatus ja ametlikud liitumiskõnelused algasid 2005. aastal.

Kõnelused jäid aga soiku, kui EL-il tekkis 2016. aastal mure Erdogani sammude pärast reaktsioonina nurjunud sõjaväelisele riigipöördele.

Ankara väidab, et Brüssel ei ole Türgi liikmesust mitte kunagi isegi tõsiselt kaalunud, sest temast saaks 27-liikmelise ühenduse suurim moslemienamusega riik.

Türgi aitas 2016. aastal Euroopal rändekriisi ohjeldada, nõustudes võtma vastutasuks miljardite eurode eest ajutiselt vastu miljoneid süürlasi ja teisi sõjapõgenikke.

Kolmapäeval süüdistas Türgi välisminister Hakan Fidan Brüsselit liitumiskõnelustele poliitiliste takistuste seadmises.

"Me ootasime, et EL näitab üles tahet parandada suhteid ja tegutseda julgeamalt," ütles Hakan Fidan.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ütles augustis, et EL peaks olema 2030. aastaks valmis võtma vastu uusi liikmeid Ida-Euroopast ja Balkanilt.

Türgit selle laienemislaine kavas aga ei ole.