Kiiev: okupeeritud aladel on üle 400 000 Vene sõjaväelase

Venemaa relvajõudude juhtkond on Ukraina pealetungi edenemise tõttu olnud sunnitud oma vägede juhtimist muutma, teatas Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW). USA ametnike sõnul võib Ukraina peagi saada 300-kilomeetrise lennuulatusega rakette ATACMS. Ukraina kaitseministeeriumi teatel on okupeeritud aladel üle 400 000 Vene sõjaväelase.
Oluline 9. septembril kell 22.30:
- Kiiev: okupeeritud aladel on üle 420 000 Vene sõjaväelase;
- IAEA hoiatas võimaliku ohu eest Zaporižžja tuumajaama ümbruses;
- Ukraina ja Jaapan alustavad kõnelusi julgeolekugarantiide üle;
- USA annab ilmselt Ukrainale kaugmaarakette ATACMS;
Ukraina: okupeeritud aladel on üle 420 000 Vene sõjaväelase
Kiievi hinnangul on Venemaa kontrolli all olevatel aladel Ukraina ida- ja lõunaosas üle 400 000 Vene sõjaväelase, ütles laupäeval Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse esindaja Vadõm Skibitskõi.
"Venemaa Föderatsioon on koondanud üle 420 000 sõjaväelase meie aladele, mis on ajutiselt okupeeritud, sealhulgas Krimm," ütles Skibitskõi konverentsil Kiievis.
Skibitskõi sõnul ei sisalda see arv Vene rahvuskaarti ja teisi eriüksusi.
Ta märkis, et Venemaa on viimase kuu jooksul aktiivselt korraldanud rünnakuid Krimmist, mis annekteeriti 2014. aastal.
Ta ütles, et Krimmi paigutatud droone kasutatakse Ukraina sadamate vastu Izmailis ja Renis, mida on kasutatud alternatiivsete ekspordikeskustena eriti pärast Venemaa väljumist Musta mere viljaleppest.
Venemaa tulistas Krimmis drooni alla
Venemaa õhukaitse tulistas Krimmi loodeosas alla Ukraina drooni, ütles Venemaa ametisse pandud Krimmi omavalitsuse juht Sergei Aksjonov laupäeval.
IAEA hoiatas võimaliku ohu eest Zaporižžja tuumajaama ümbruses
Rahvusvaheline aatomienergia agentuur (IAEA) hoiatas võimalike riskide eest tuumaohutusele, kuna sõjategevus Venemaa okupeeritud Zaporižžja tuumajaama lähistel on kasvanud.
IAEA märkis, et Euroopa suurimasse tuumaelektrijaama saadetud agentuuri eksperdid on viimase nädala jooksul kuulnud hulka plahvatusi.
Tuumajaam kahjustada ei ole saanud.
"Ma olen jätkuvalt väga mures võimalike ohtude pärast jaamale suurenenud sõjaliste pingete tõttu," ütles IAEA peadirektor Rafael Mariano Grossi.
"Mis iganes juhtub konfliktipiirkonnas, kus iganes see ka on, kaotavad kõik tuumaõnnetusest ja ma kutsun üles kasutama kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et seda vältida," lisas ta.
Ukraina ja Jaapan alustavad kõnelusi julgeolekugarantiide üle
Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul leppis ta Jaapani välisministri Yoshimasa Hayashiga kokku, et kaks riiki alustavad läbirääkimisi julgeolekugarantiide üle.
G7 riigid, mille hulka kuulub ka Jaapan, teatasid juulis, et alustavad Ukrainaga kahepoolseid kõnelusi julgeolekugarantiide üle.
Hayashi viibis laupäeval Kiievis.
ISW: Venemaa on olnud sunnitud muutma oma vägede juhtimissüsteeme
Venemaa relvajõudude juhtkond on Ukraina pealetungi edenemise tõttu olnud sunnitud oma vägede juhtimist muutma, teatas Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW).
Vene väed on teinud märgatavaid muudatusi oma Ukrainas asuvate vägede juhtimises eesmärgiga kaitsta komandostruktuure ning parandada info liikumist, ehkki väeosade kirjusus suurendab veelgi probleeme horisontaalse integreeritusega, öeldakse ISW reedeõhtuses ülevaates.
Julgeoleku ja uute tehnoloogiate keskuse (Center for Security and Emerging Technology - CSET) analüüsi kohaselt on Venemaa paigutanud oma väeüksuste staabid nii kaugele rindest, et nendeni ei ulatuks enamuse Ukraina suurtüki- ja raketilaskesüsteemide tuli ning on viinud madalama taseme komandopunktid rinde lähistel väga tugevalt kaitstud asukohtadesse, peamiselt maa alla.
Samas ei ole selge, kas Vene väed on rakendanud paremini kaitstud juhtimisinfrastruktuuri kogu Ukrainas ja mil määral on need kaitsepüüdlused takistanud Ukraina tegevust, märgitakse CSET ülevaates. Samas öeldakse ka, et Vene väed on parandanud sidet komandopunktide ja üksuste vahel rindel, rajades välikaableid ja kasutades turvalisemat raadiosidet. Siiski tõdevad CSET analüütikud, et Vene vägede pataljoni tasemelt allapoole käiv kommunikatsioon on endiselt krüpteerimata ja sõjaväelased edastavad tundlikku infot ebaturvaliste kanalite kaudu.
Analüütikud märkisid ka, et Vene vägedel on endiselt raskusi horisontaalse kommunikatsiooniga, mis tähendab reaalajas teabevahetust eri üksuste vahel. Seda süvendab ka rindel asuvate vägede kirju koosseis, kus sõdivad kõrvuti väga erinevate vägede allüksused ja eri ettevalmistusega sõjaväelased. Nii koosnevat Zaporižžja oblasti lääneosas sõdiv väekoondis 58. üldvägede armee üksustest, õhudessantväe, Spetsnazi, merejalaväe, vabatahtlike pataljoni ning äsja mobiliseeritute brigaadidest.
Briti luure: Venemaa toob Ukraina takistamiseks Robotõne juurde lisavägesid
Vene relvajõud on Ukraina üksuste edasiliikumise takistamiseks Robotõne lähistel olnud sunnitud tooma sinna lisavägesid, teatas Briti sõjaväeluure laupäeval.
"On väga tõenäoline, et Venemaa on paigutanud teistest rindepiirkondadest sinna üksusi, et asendada Robotõnes purustatud väed," öeldakse Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi igapäevases lühiülevaates.
"Need ümberpaigutused vähendavad tõenäoliselt Venemaa võimekust korraldada rünnakuid teistes rindelõikudes," lisati samas teates.
Briti luure hinnangul jätkavad Ukraina jalaväelased Robotõne piirkonnas liikumist Vene üksuste positsioonide suunas, nõrgestades seal Venemaa vägesid.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine – 09 September 2023.
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) September 9, 2023
Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/1MTC91GtCL
#StandWithUkraine pic.twitter.com/TxYidLP9Ta
Lisaks jätkavad Ukraina väed surve avaldamist Vene üksustele Bahmutist lõunas, liikudes aeglaselt edasi Klištšiivka ja Avdiivka vahel.
Allikad: USA annab ilmselt Ukrainale kaugmaarakette ATACMS
USA ametnike sõnul saadab president Joe Bideni administratsioon tõenäoliselt Ukrainasse kaugmaa armee taktikalised raketisüsteemid ATACMS, vahendas Ukrainska Pravda USA meediat.
"Nad tulevad," ütles üks ametnik, kellel oli juurdepääs julgeolekuabi plaanidele, edastas uudistekanal ABC NEWS. Ametnik märkis, et nagu ikka, võivad sellised plaanid kuni ametliku väljakuulutamiseni muutuda.
Teine ametnik ütles, et rakettide andmine on "laual" ja arvatavasti pannaks eelseisvasse Ukraina julgeolekuabipaketti, lisades, et lõplikku otsust pole tehtud. Ametniku sõnul võib kuluda kuid, enne kui Ukraina raketid kätte saab.
ATACMS (Army Tactical Missile System) on taktikalised ballistilised raketid, mida toodab USA firma Lockheed Martin. Selle lennu-ulatus on kuni 300 km ja see töötab tahkekütusega. Raketi pikkus neli meetrit ja läbimõõt 61 cm. ATACMS-i saab välja tulistada roomikutel liikuvalt mitmikraketiheitjalt M270 ja ratastel paiknevast raketilaskesüsteemist HIMARS. Vikpeedia andmeil on ATACMS-i stardikonteineril on kuueringilise tähistusega kaas nagu tavalisel raketilaskeseadeldise kaanel, kuid see sisaldab ainult ühte raketti – identne muster muudab vaenlase luure jaoks selle kõrge väärtusega sihtmärgiks väljatoomise keerulisemaks.
Olenevalt versioonist võimaldaks kuni 300-kilomeetrise laskeulatusega ATACMS-ide kasutuselevõtt jõuda Ukrainal peaaegu neli korda kaugemal asuvate sihtmärkideni kui seni USA-lt saadud HIMARS-ite ja M270 süsteemidele pakutavate rakettidega.
Ukraina andmeil kaotas Venemaa ööpäeva ligi 100 ühikut tehnikat
Ukraina kaitsejõudude laupäeval avaldatud tavapärase Venemaa kaotuste hinnangu kohaselt purustati ööpäevaga ligi sada ühikut erinevat Vene sõjatehnikat.
Venemaa kaotused sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 268 140 (võrdlus eelmise päevaga + 600);
- tankid 4544 (+15);
- jalaväe lahingumasinad 8739 (+13);
- lennukid 315 (+0);
- kopterid 316 (+0);
- suurtükisüsteemid 5789 (+36);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 757 (+3)
- õhutõrjesüsteemid 508 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 4588 (+18);
- tiibraketid 1455 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 8298 (+34);
- laevad / paadid 19 (+0);
- eritehnika 870 (+10).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael
Allikas: ISW, Ukrainskaja Pravda, Ukrainska Pravda, ABC News, Reuters, BNS