Suvevaheajalt tagasi jõudnud riigikogul on tarvis menetleda ligi 200 opositsiooni esitatud seaduseelnõu ja ära kuulata vastuseid enam kui 300 arupärimisele. Riigikogu esimees, Eesti 200 juht Lauri Hussar kinnitas, et kõik eelnõud jõuavad esimesele lugemisele ja kõik arupärimised saavad vastused.

"Küsimus on lihtsalt selles ajalises perspektiivis, sest me oleme lihtsalt nii suure surve all, et ajaliselt ei ole võimalik neid esimeste või algavate nädalate jooksul menetleda. See võtab ikka oluliselt pikema perioodi," ütles Hussar.

Pikemas perioodis peitub ka tööriist, mida koalitsioon tarvitab eesseisva sihiliku töötakistuse vastu. Arvestus on selline, et kui opositsiooni seatud takistused pikema aja peale jaotada, jõuab koalitsioon neist tasapisi üle ronida. Ja vajadusel ka enda eelnõud ära menetleda.

"Riigikogu juhatus peab tagama selle parlamendi toimimise ja töö ja vastavalt sellele me koostame ka päevakorrad," selgitas Hussar.

"Näiteks, et arupärimistele vastamiseks jäävad edaspidi ainult esmaspäevad," rääkis riigikogu aseesimees reformierakondlane Toomas Kivimägi. "Riigikogu suutlikkus, et jääks aega ka teisteks põhiseaduslikeks ülesanneteks, on menetleda kuus kuni kaheksa arupärimist nädalas. Ja täna ongi kuus arupärimist," sõnas Kivimägi.

Juhul, kui arupärimistele vastamine pikale venib, siis teisipäeva seda enam ei nihutata. "Minu selge seisukoht on see, et ikkagi 24.00 lõppeb ära see arupärimistele vastamine esmaspäeval ja siis ta lükkub edasi järgmisele esmaspäevale. Ehk kuskile need arupärimised ei kao," ütles Kivimägi.

Seaduse seatud tähtajast üle

Sellises võrdlemisi madalas tempos plaanitakse menetleda ka opositsiooni esitatud eelnõusid, seda vaatamata seadusele, mis ütleb, et arupärimistele tuleb vastata 20 istungipäeva jooksul ja et eelnõu esimene lugemine peab toimuma riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul alates eelnõu menetlussevõtmisest.

"Ma arvan, et sellele on ka selge põhjendus olemas riigikohtu otsusele tuginedes, et ka eelnõude esitamise õigus ei ole piiramatu," sõnas Kivimägi. "Antud juhul on seda piiri ületatud, mistõttu on olemas selge põhjendus sellele, et tõepoolest, me ei suuda seda tähtaega kõikide eelnõude puhul järgida."

Ka Lauri Hussar viitas kevadisele riigikohtu otsusele, kus öeldi, et eelnõude ja arupärimiste esitamisele ajalise piiri seadmine pole põhiseadusega vastuolus. "Kui me oleme sattunud sellisesse force major'i olukorda, kus me täna oleme, siis riigikogu juhatus peab sellises olukorras väga selgelt tagama riigikogu töö," rõhutas Hussar.

Nii Hussar kui ka Kivimägi tunnistasid, et riigikohtu hinnangul ei tohi obstruktsioonivõimalust täiesti ära võtta. Omaette küsimus on, kus see tasakaal seisab. Näiteks kas riigikogul tuleks arvestada vähemalt ühe ööistungiga nädalas.

"Minu kui juhatuse liikme seisukoht tegelikult päevakorda kavandades oli see, et öösel töötamine ei peaks saama normiks," sõnas Kivimägi. "Ja mulle tundub, et sama seisukohta jagavad vist peaaegu kõik parlamendi erakonnad. Et selle üheksa öötunniga ei võida ei opositsioon ega koalitsioon."

Koalitsioonipoliitikud loodavad, et kui riigikogu juhatus opositsiooni asjade menetlemisel madalat tempot hoiab ja kolmapäeva hommikuti koalitsiooni eelnõusid lugemisele saadab, saab võimuliit oma asjad võimalikult väikse tüliga ära ajada.

"Kindlasti me peame kaaluma ka täiendavate istungite kokkukutsumist, sest kõike ei ole võimalik selle mahu juures menetleda korralistel istungitel," ütles Hussar siiski. "See koormus riigikogu liikmetele saab olema märkimisväärne."

Venitada saab ka eelnõusid tutvustades

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme koalitsiooni valitud tempot sisse võtta ei plaani. Ta kordas üle seaduses toodud menetlustähtajad ja rõhutas, et riigikogu juhatusel tuleb neist kinni pidada.

Helme tõi näiteks, et arupärimistele olid esmaspäeval valmis vastama mitu ministrit, aga päevakorda pandi ainult Kaja Kallase vastused. "Nüüd see vastuargument, et niikuinii ei jõuaks... Jah, see on õige, ei jõuakski. Aga päevakorda tuleb nad panna," sõnas Helme.

Sama lugu on tema sõnul eelnõudega. "Kas me selle päevakorra jõuame ära menetleda, see on juba teine asi. Siis see on juba force major. Aga praegu võtab riigikogu juhatus endale ise õiguse mitte panna asju päevakorda, mida seadus nõuab, et tuleb panna," rääkis Helme. "See on seaduse rikkumine, parlamentaarsete reeglite jalge alla trampimine ja Eestis parlamentaarse riigikorra lõpetamine."

Helme sõnul valmistub EKRE riigikohtule uut kaebust esitama. "Sest riigikohus ei ole andnud riigikogu juhatusele sellist õigust," sõnas Helme.

Lisaks sellele võib EKRE käiku lasta uue töö takistamise vahendi ehk venitamise eelnõude tutvustamisega. Nimelt ei piira seadus seda, kui kaua võib eelnõu esitaja vastata küsimustele. Tehniliselt on võimalik, et Martin Helme vastab iga erakonnakaaslase küsimusele tund aega.

Helme meenutas, et ta on varem ühte eelnõu kuus tundi kaitsnud. "Tavapärane on tund või kaks, sõltuvalt sellest, kui kirglik teema on. Seal ei ole piirangut," selgitas Helme.

Aga mida plaanib ta tunniajastes vastustes rääkida? "Kõike, mis südame peal on, aga niimoodi, et see puudutaks kuidagigi eelnõu," vastas Helme.

Selle võimalusega on arvestanud ka koalitsioon. Toomas Kivimägi ütles, et võimalik lahendus taolisele obstruktsioonile on juhatusel tegelikult olemas.

"Ka selle probleemi lahendamisel on abiks riigikogu kodu- ja töökorra seadus, paragrahv 13, lõige 2, punkt 18," vihjas Kivimägi.

Seadus ütleb selle koha peal lihtsalt, et riigikogu juhatus "otsustab seadusega reguleerimata protseduuriküsimused". Martin Helme ütles, et eelnõu tutvustaja mikrofoni väljalülitamiseks istungi juhatajal õigust ei ole.

"Aga kui selliste võtete peale läheb, siis peab Toomas Kivimägi tulema ja mind sealt puldist ka füüsiliselt ära viima," sõnas Helme.