"AK. Nädal" uuris Narva võimupöörajailt, mis viis Raigi umbusaldamiseni
Narva volikogu avaldas laupäeval umbusaldust linnapea Katri Raigile. "Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis võimupöörajatelt, miks volikogu linnapeale ust näitas ja mis Narvast edasi saab.
Katri Raigil on Narvas palju vastaseid, kes ohjeldamatult kirjutavad kommentaare sotsiaalmeedias, samas on tal ka palju toetajaid, kes laupäeval umbusaldushääletuse ajal talle toetust avaldama kogunesid. Seda pole varem Narvas olnud, et kommunaalpoliitika ja võimupöörded inimestele niivõrd korda lähevad.
"Ma tahaks, et meie linn oleks euroopalik ja ma ei taha meenutada kommunistlikku nõukogude minevikku, see on ebameeldiv. Katri on avara vaatega inimene ja ma ei taha, et ta maha võetaks, seepärast tulingi," rääkis Raigi toetaja Irina.
"Olen Katri Raigi tagandamise poolt. Tal pole lugupidamist Narva rahva vastu. Narvas on tavad, mida ta võimul olles lämmatada püüdis," ütles Lev.
Raigi vastaseid oli laupäeval Raekoja platsil vaid mõni üksik, kuid volikogus oli nende hääl tugevam. Lugupidamatus Narva inimeste ja Narvas juurdunud tavade vastu ongi sisuliselt peamine põhjendus, miks Raik linnapea kohast ilma jäi. Sinna sobitub konflikt volikoguga, kiired ja valusad reformid.
"Katri Raigil on suur-suur saavutus see, et Narva linna võis rohkem näha just eesti meedias. See on suurepärane ja selle eest tuleb Katrit tänada. Aga vaatamata sellele, Narvas elavad erinevad inimesed ja kõik nad on narvakad. Ei tohi, et oleks mingi ülekaal ühes suunas," ütles fraktsiooni Narva esimees Aleksei Jevgrafov.
Aleksei Jevgrafovil oleks hulga raskem võimu üle võtta, kui talle poleks volikogus appi tulnud Raigi endised toetajad. Paljud neist on Raigi leerist lahkunud või vastaste poole üle läinud.
"Minu maailmavaade muutus aasta jooksul. Seepärast hääletasin täna absoluutselt rahulikult. Loomulikult oli temaga väga raske töötada ka linnavolikogul, kuna ta arvab, et ta on ainus, kes peab linnas kõike otsustama. Ning alluvussuhte mõistmine, kus on täitevvõim, kus seadusandlik võim, on tal ammu unustatud. Tal pole seda vist olnudki," kommenteeris fraktsiooni Narva aseesimees Jekaterina Platonova.
Valusaks katsumuseks kujunesid narvakatele kärped ja reformid, eelkõige hariduses. Seal, kus linnavõim nägi kokkuhoiukohta või soovis kiireid muutusi, nägid narvakad kurja ja empaatiavõimeta ülemust.
"Ta raiub ja raiub. Ja igas linnaelu valdkonnas on väga palju solvunud inimesi. Ainult meil suhtutakse nii halastamatult õpetajatesse. Linnapea peaks muu hulgas inimesi moraalselt toetama, kuid meie linnapea oli ainus kogu Eestis, kes kutsus õpetajatele keeleinspektsiooni," ütles Platonova.
"Inimesed said aru, et nende arvamusest mitte midagi ei sõltu ja see on kõige karmim asi tegelikult. Ja sellest räägitakse igas nurgas. Aga mul on rõõm näha, et Katril on ka omad toetajad ja see ei tähenda, et kui me tuleme võimule, siis me ei pööra nendele tähelepanu," ütles Jevgrafov.
Uus linnavõim lubab, et ka peale Raiki jääb Narva näoga Eesti poole, koolide üleminek eestikeelsele õppele jätkub ja tänavanimed pole Narvas enam mingi teema.
"Nagu mina saan aru, see on kõige tähtsam küsimus praegu kõigile. Ei, kes seda pöörab tagasi? Ärge otsige Narvas ja meis inimesi, kes on Eesti vastu. Narva on Eesti linn ja me elame Eesti seadusandluse reeglite kohaselt. Tuleb korraldada riigiga koostöö just sellel viisil, et kõik eestimaalased saaksid aru, et Narva on eestimeelne Eesti linn," rääkis Jevgrafov.
Kui püüda aru saada, kes Narva volikogus seekord peale jäi, siis kindlasti on need konservatiivsete vaadete kandjad. Narva mõttes tähendab see inimesi, kellele ei meeldi kiired ja hoogsad reformid ning kes arvavad, et igas muutuses peab viimane sõna jääma kohalikule elanikule. Samas mõistetakse ka seda, et Narva peab ülejäänud Eestiga sammu pidama ning selleks peaks järgmine linnapea olema kindlasti eestlane, kindlasti mitte kohalik, kuid inimene, kes erinevalt Raigist mõistaks kohalike elanike hingeelu.
Katri Raik kinnitas reedel ERR-ile antud intervjuus, et poliitikast ja Narvast ta ei kao kuhugi. Raik ütles, et ta jätkab uuel ametikohal Narvas avalikus sektoris.
Raik sõnas intervjuus, et Narvas toimuvat ei saa taandada tema ja Jevgrafovi vaheliseks konfliktiks, vaid tegelikult on seal väärtuskonflikt.
"Põhimõtteliselt on Aleksei nägemus, et Narva on selline väike suletud koht, kus aetakse asju oma reeglite järgi ja kellelgi teisel ei ole sinna asja. Mina püüdsin ajada, et Narva on linn Euroopa Liidu ja Eesti alguses, kust tõuseb Eesti päike," ütles ta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"