Selle aasta esimese seitsme kuuga on sõjaeelse 2021. aastaga võrreldes eksport Venemaale vähenenud 13,5 protsendi võrra ja eurodes mõõdetuna liikus Venemaale kaupu 359 miljoni euro väärtuses. Samas import on vähenenud enam kui poole võrra, ja Venemaalt liikus Eestisse kaupu vaid 267 miljoni euro väärtuses, selgub maksu- ja tolliameti kaubavahetuse statistikast.

Sarnane liikumine on toimunud ka kaubavahetuses Valgevenega: import on langenud ligi 40 protsenti, kuigi eksport kasvas ligi kolmandiku. Seejuures eksport Valgevenesse on kasvanud kolmandiku võrra.

Aga kui vaadata ka Venemaa naaberriike, millest enamik teeb Venemaaga koostööd läbi SRÜ, siis nendega on kaubavahetus tihti suurusjärkude võrra kasvanud.

Näiteks eksport Kasahstani on kasvanud seitsme kuu võrdluses 2021. aasta kaheksalt miljonilt eurolt selle aasta 66 miljoni euroni ja import samas võrdluses kolmelt miljonilt eurolt 52 miljoni euroni. Sarnaselt on kasvanud ka kaubavahetus Kõrgõzstani, Usbekistani ja Armeeniaga.

Ka teiste Venemaa naaberriikidega on sõja ja sanktsioonide ajal kaubavahetus pigem kasvanud. Kokkuvõtvalt on kogueksport Venemaale, Valgevenesse, Kasahstani, Kõrgõzstani, Usbekistani, Armeeniasse, Gruusiasse, Aserbaidžaani, Türkmenistani ja Tadžikistani kasvanud seitsme kuu võrdluses 26,5 protsenti 601 miljoni euroni. Import on samal ajal langenud 28 protsenti, seda suuresti energiakandjate sisseveo lõpetamise tõttu.

Millised ettevõtted ja mis mahus Venemaale või ka selle naaberriikidesse kaupa veavad, maksu- ja tolliamet öelda ei soovi, viidates maksusaladusele. Läti avalikustas riigi majandusministri suunisel Venemaale ja Valgevenesse eksportivate ettevõtete nimekirja augusti keskel.

Kaubavahetus seitsme kuu võrdluses:

Allikas: maksu- ja tolliameti kaubavahetusstatistika