Vivian Loonela von der Leyeni kõnest: Ukraina igakülgne toetamine jätkub
Ukraina igakülgne toetamine jätkub. Komisjon on teinud ettepaneku kirjutada Euroopa Liidu eelarvesse sisse eraldi Ukraina osa, et olla kindel, et järgmise nelja aasta jooksul suudame Ukraina riiki toimimas hoida, kirjutab Vivian Loonela Ursula von der Leyeni aastakõnet kommenteerides.
Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni aastakõne oli alles tema neljas, kuid nagu ütles tabavalt Bulgaaria mõtleja Ivan Krastev, tundub nagu oleks von der Leyen olnud komisjoni president juba kümme aastat. Lihtsalt nii palju on vahepeal juhtunud ja tehtud.
Reageerimine täiemahulisele sõjale Euroopas, energiakriis, tervisekriis. Kõik need on valdkonnad, kus liikmesriikidel on esmane otsustusõigus, kuid kust Euroopa Liit on tulnud tugevamana välja, sest oleme otsustanud tegutseda ühiselt.
Kõige rohkem vaatas von der Leyeni oma kõnes tulevikku Ukraina osas: toetus Ukrainale on niivõrd oluline osa Euroopa Liidu tegevusest, et seal ei olnud vaja enam detailset ülevaadet kõigest tehtust.
Tulevik on selge, Ukrainast peab saama kaasaegne ja edukas riik Euroopa Liidus. Laienemine, olgu siis Ukraina, Moldova või Balkani riikidega, peab järgima kõiki reegleid, need riigid peavad tõesti suutma reformida oma õigussüsteemi ja võitlema edukalt korruptsiooniga.
Aga, tuginedes 20-aastasele kogemusele Lääne-Balkani riikidega, ka peab EL demonstreerima, et on uute liikmete saamisest huvitatud, tugevdama liitumiseelset abi ja reformide nõustamist.
Samal ajal on oluline, et EL-i riigid ise ei teeks mingeid järeleandmisi põhiväärtustes, sest kahjuks on meil ka praegu riike Euroopas, kus on kahtluse all kohtuvõimu iseseisvus või ajakirjanike kaitse.
Oleme kuulnud mitmelt poolt, et laienemine ei saa toimuda ilma EL-i aluslepingute muutmiseta, von der Leyen ütles aga selgelt välja, et laienemisel ei pea EL-i sees olema mingeid muid eeltingimusi. Nii tervisekriisis kui ka kaitsetööstuses tehtu näitab, et selleks, et teha rohkem, kui aluslepingud eeldavad, on vaja poliitilist tahet mitte juriidilist peamurdmist.
Nagu ütles kunagine Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy: kui torm on tõesti tugev, on ankrust ehk reeglitest olulisem kompass ehk teadmine, kuhu tahetakse jõuda. Ning selleks, et EL-i järgmine geopoliitiline laienemine tõesti teoks saaks, vaatab komisjon nüüd läbi, kuidas toimib EL-i eelarve, kuidas töötab otsustusmehhanism erinevates institutsioonides ja mida veel saaks teha meie julgeoleku heaks. Nii oleme laienemiseks valmis samal ajal, kui kandidaatriigid omalt poolt oma reforme ellu viivad.
Ukraina igakülgne toetamine jätkub. Komisjon on teinud ettepaneku kirjutada EL-i eelarvesse sisse eraldi Ukraina osa, et olla kindel, et järgmise nelja aasta jooksul suudame Ukraina riiki toimimas hoida. Neli miljonit Ukraina põgenikku EL-is saavad edaspidi sama kaitse, mis neil sõja algusest on.
Sama olulisel kohal on Euroopa relvatööstuse arendamine, mida ka Eesti on edukalt lükanud. Komisjon esitas juba kevadel eelnõu, kuidas relvatööstust katvaid regulatsioone lihtsustada, nüüd tuleva aasta alguses töötatakse välja ka uus kaitsetööstuse strateegia ja seda nii selleks, et toetada sõdivat Ukrainat kui ka selleks, et ise olla valmis ennast kaitsma.
Sanktsioonide osas on praegu olulisim nende rakendamine ja laiendamine, kuid elu näitab, et iga kord ei ole vaja tingimata uut paketti välja töötada. Juba eelmisel aastal lepiti kokku, et sõiduautode import Venemaalt on keelatud. Eelmisel reedel jõudis komisjon hinnanguni, et selle alusel võib keelata ka Vene numbrimärkidega autode sisenemise EL-i ja juba sel nädalal sulgeski Eesti oma piiri Vene autodele.
Sama kiiresti lahendati eelmisel aastal viisakeeld Vene kodanikele. Need on mõlemad head näited selle kohta, kui oluline on kogu aeg järge pidada, mida saaks veel rohkem teha selleks, et ka Vene inimesteni jõuaks sõja mõju.
Väga geopoliitiline oli ka von der Leyeni kõne majandusosa. Sagenevad kliimakatastroofid näitavad, kui oluline on roheleppes kokkulepitu nüüd ellu viia. Kuid samamoodi on roheleppe elluviimine vajalik selleks, et majandus jätkusuutlikult kasvaks.
Euroopas on suuri edulugusid, mis näitavad, kuidas siinne innovatsioon on hoogu andnud: investeeringud rohelisse vesiniktehnoloogiasse Euroopas on suuremad kui USA-s ja Hiinas kokku; Euroopa tuuleenergia tehnoloogia on kõige arenenum maailmas. Nüüd peab aga õppima eelmistest vigadest, kus näiteks Hiina ebaausalt subsideeritud tööstus surus Euroopa päikeseenergia ettevõtteid turult välja.
Järgmine suur väljakutse on elektriautode sektor, sest siin on Euroopas suur tehnoloogiline edumaa, aga Hiina elektriautod on palju odavamad, kuna nad saavad Hiina riigilt ebaausalt toetusi, mis ei vasta meie turumajanduse tingimustele. Komisjon algataski nüüd Hiina sellise tegevuse vastu konkurentsimenetluse ja mäletame eelnevast, kuidas selliste uurimiste põhjal tehtud trahvid miljarditesse ulatuvad. Turgudele mõjub see kolmapäevane otsus kindlasti kõige tugevamini.
Eestis oleme kuulnud nii ettevõtjatelt kui ka poliitikutelt, et ühisturuga kaasnevad reeglid ja eriti just aruandlus on üsna vaevarikas. Oktoobris tuleb komisjon välja uue ettepanekuga, et vähendada Euroopa tasemel aruandluskohustust vähemalt veerandi võrra.
Enne aasta lõppu määrab komisjon ka väike- ja keskmisega suuruse ettevõtete eriesindaja, kes hakkab töötama otse von der Leyeni alluvuses. Arvestades Eesti ettevõtjate kogemust, oleks mu meelest Eestile hea eesmärk toetada sellele kohale kedagi, kes tunneb hästi just meie piirkonna muresid.
Teemasid oli veel, tehisintellekti reguleerimisest rändepoliitikani, kus kõigi nende ühine nimetaja on, et koos tegutsedes on tulemused paremad kui siis, kui iga riik eraldi pusiks. See ongi Euroopa Liidu suurim väärtus meie jaoks.
Juba juunis on järgmised Euroopa Parlamendi valimised ning pärast seda lepivad peaministrid kokku, kes hakkab juhtima Euroopa Komisjoni. Saame näha, kas selleks on von der Leyen või mõni muu eurooplane.
Lisainfo
Toimetaja: Kaupo Meiel
