Pankade makroanalüütikud arutlesid kolmapäeval Eesti ja maailma majanduse olukorra ning tuleviku üle. Ühe teemana käsitleti eelolevate maksutõusude mõjusid kohalikule majandusele.

Nestor ütles, et maksutõusudest pole pääsu, kui vaadata, millised on ühiskonna ootused riigile.

"Arvan, et kui meist keegi oleks pidanud selle tõusu ette võtma, oleks me seda teistmoodi teinud, aga pääsu tõusudest poleks," tõdes ta.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla rääkis, et kuigi maksumäärad tõusevad, siis maksukoormus mitte, sest vahepeal see langes ja tõuseb nüüd tagasi endisele tasemele.

"Paljud töötajad ei maksa midagi, näiteks Bolti kullerid on täiesti maksustamata. Peame hakkama tõstma maksumäärasid neil, kellel saame, sest oleme jätnud osa majandusest maksustamata. Küsimus on majanduskliimas ja selles, mida oodatakse valitsuselt," lausus Uusküla.

LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul on suurim probleem see, et kui paneme käibemaksule kaks protsenti juurde, siis suurendame sellega inflatsiooni, kuid ka survet palkade tõstmisele. Oleme aga viimase 1,5 aastaga juba väga kalliks maaks muutunud ja meie hinnatase on Euroopa keskmise lähedal.

"Kui lükkame ta üle selle, siis meil ei lähe hästi," prognoosis Vitsur. "Oleme kriitilisele piirile juba nii lähedal."

Energiahindade kasv ei tohiks mullusel tasemel korduda

Eeloleval talvel ei tohiks energia hinnad analüütikute prognoosi kohaselt sama kõrgele kui mullu tõusta.

"Energiahindade probleemi tipp oli ju enne talve, augustis tõusis gaasi hind sellepärast, et Euroopa Liidus hakkasid kõik üksteise võidu gaasi ära ostma," tõdes Uusküla. "Loomulikult läks hind üles."

Tema sõnul oli tegu puhta rumalusega, sest oli teada, kui palju on gaasilaevu ja polnud mõtet minna korraga neid üle ostma. Kui selliseid vigu korrata, korduks probleemid ka tänavu, aga kui ka gaasi hind peaks üles hüppama, on loodetavasti gaasile alternatiive.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et kui energiahinnad peaksid tõusma aastatagusega võrreldavale tasemele, poleks see lihtsalt kõigi prognooside negatiivne, vaid kõige negatiivsem stsenaarium.

"Sest me ju praegu teame, et Euroopa majandus on nõrgenemas, inflatsioon on tasapisi allapoole tulnud ja kui nüüd peaks energia hinnad uuesti üles tulema, annaks see Euroopa majandusele löögi," selgitas ta.

Vitsuri sõnul ei lasta Euroopas loodetavasti möödunud aasta rumalusel korduda.

EKP intressitõus võib tulla või ära jääda

SEB on prognoosinud, et Euroopa Keskpank (EKP) on intressitõusudega tippu jõutud ja hakkab neid tuleval aastal langetama. Nestor põhjendas seda sellega, et kui vaadata praegust Euroopa majanduse seisu, pole EKP valmis riske võtma ja lepib pigem natuke aega kiire inflatsiooniga.

Mertsina märkis, et otsus ühele või teisele poole tuleb ilmselt väga napilt ja sõltub paljuski sellest, kummad otsustajad jäävad neljapäeval, mil otsus tehakse, EKP nõukogus peale.

"Seal on palju neid, kes toetavad intressimäärade tõstmist," lausus ta. "Praegu on meil arvamus, et septembris tõstetakse ja see on viimast korda."

Uusküla sõnul on ta selle poolt, et EKP tõstab intressimäärasid kiiresti ja mõnes mõttes on pettumus, kui aeglaselt on seda tehtud.

"Esimest korda pärast suve olen selles positsioonis, et [intressi tõstmise või tõstmata jätmise tõenäosus on] 50:50. Pole selge, kas peamine probleem on inflatsioon või majanduse seis," lausus ta. "Kui Frankfurdi tornist paistab rohkem inflatsiooniprobleem, siis nad tõstavad, aga kui saavad aru, et majandus võib olla juba nõrgem /.../, vaatavad seda kindlustunde poolt, võivad nad vägagi lihtsalt otsustada, et me seekord ei tõsta, vaatame, mis saab."

Vitsuri sisetunde kohaselt tehakse intresside tõstmine seekord siiski ära, kuid probleem on tema sõnul selles, et keskpank on kahevahel. Inflatsiooni võib intressitõus küll mõjutada, aga Euroopa pikaajalise majanduskasvu perspektiivile mõjub see halvasti.

Tööturu seisu kohta ütles Nestor, et kindlasti läheb keegi ka pankrotti, aga enamasti suudetakse otsuseid teha enne, kui asi nii karmiks läheb.

Uusküla tõi välja, et majanduse kukkumist ei prognoosi praegu keegi. Noori on väga vähe ja kui uusi inimesi tuleb tööturule väga vähe peale, siis on ettevõtete töötajatepuudus nii suur, et tööpuudus väga ei ähvarda, jäädes tuleval aastal seitsme-kaheksa protsendi juurde.

Tallinna kontoritöötaja elu majanduslangus eriti ei muuda

Praeguses majanduslanguses saavad Nestori sõnul kurva paratamatusena kõige enam pihta Tallinnast väljas elavad inimesed, samas kui pankade parimate klientide ehk Tallinna hästiteenivate kontoritöötajate elus ei muuda see suurt midagi.

"Ma ei usu, et see peaks pangandusmaastikul väga silma paistma, et mingid tasumata laenumaksed tõuseksid väga, ei usu, et tuleks väga suurt muutust. Aga üks asi on riigi keskmine ja teine inimlik tasand. Mõnes piirkonnas mõnel inimesel läheb väga raskeks," lausus SEB analüütik.

Mertsina prognoos oli sarnane - halbade laenude osakaal tõuseb eelolevatel kuudel mõnevõrra, aga mitte märkimisväärselt. Eesti majanduse olukorra paranemiseks tuleb tema sõnul oodata välisnõudluse paranemist.

Uusküla leidis, et töötleva tööstuse töötajaile, kes on praegu jõude, võiks leida rakendust ja tõi näiteks Leedus ehitatava kiibitehase, sest midagi sarnast võiks ka Eestis olla. "Meie majanduse lähitulevik on lähiaastatel teenuste valdkonnas," usub ta.

Heido Vitsuri hinnangul on Eesti bürokraatias tõkkeid, mis märkamatult majandust takistavad, näiteks võtab firmadel tegevusloa saamine liiga pikalt aega ja NIMBY-sündroom ehk arusaam, et tehaseid ja muud sellist võib ehitada kuskile mujale, aga mitte minu naabrusse, on Eestile palju maksma läinud.

"Mida kõike saab sellega takistada! Regulatiivses valdkonnas on kodutööd teha üsna palju," lausus Vitsur.

Pankade kasumite maksustamisse suhtusid pankade esindajad negatiivselt ja tõid välja, et sellised muudatused maksupoliitikas tekitavad ebakindlust ka välisinvestorites.

Mertsina märkis, et pankade praegused suured kasumid on ajutised.

"Mind häirib kõige rohkem, et see toimub ju printsiibilt, et teil läheb hästi - nüüd maksustame," ütles Heido Vitsur ja nimetas seda ideed pööraseks.