Neljapäeval otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu tõsta baasintressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra läbi aegade kõrgeimale tasemele. See mõjutab omakorda ka euribori.

Otsuse järel on põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär 4,5 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäär 4,75 protsenti ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 4 protsenti.

"Loodetavasti rohkem ei ole praegu vaja tõsta intressimäära, aga ilmselt ei maksa oodata ka seda, et see langema hakkab. Aga olukord on ebakindel ja me peaksime olema valmis ka selleks, et see võib natuke edasi tõusta," ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

"Kindlasti me ei räägi siin enam nii kiiresti tõusust nagu oleme möödunud aasta-pooleteise jooksul näinud, kus ta on pea 4,5 protsendipunkti tõusnud," lisas Kaasik.

Kuue kuu euribor oli viimati nii kõrgel tasemel 2008. aastal. Enne viimast majanduskriisi jäi kuue kuu euribor kahe ja viie protsendi vahele.

Kolme kuu euribor kerkis neljapäeval 3,867 protsendini, mis on viimaste aastate rekordtase. 12 kuu euribor kerkis 4,159 protsendini, juulis läbis see viimaste aastate tiputaseme 4,193 protsendi juures.

Euribor ehk European Interbank Offered Rate on üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär, millega saavad selles kokku leppinud Euroopa pangad üksteisele raha laenata.

Mertsina: euribor läbib tipu tõenäoliselt aasta lõpus

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul prognoositakse euribori käekäiku futuuride järgi, mis võivad erinevatel tingimustel ka muutuda. "Futuurid näitavad, et euribor peaks oma tipu saavutama selle aasta lõpus ja siis hakkama tasapisi sealt tipust allapoole tulema. Esimene allapoole tulemine on kindlasti väga aeglane," rääkis Mertsina.

Keskpanga intressimäära tõstmise teates anti neljapäeval indikatsioon, et praegune tase on piisavalt kõrge inflatsiooni allapoole toomiseks. Mertsina märkis, et euribor hakkab käituma vastavalt sellele, kuidas keskpank turuosaliste ootusi juhib.

"Teisest küljest, mis mõjutab euribori on see, et pankade paneel, kes euribori märgib, ühest küljest juhindub Euroopa Keskpanga intressimäärast, aga samas nad ka jälgivad, mis seisus on euroala majandus ja inflatsioon. Kui on näha, et alusinflatsioon aeglustub ootuspäraselt kiiresti ja majandus jääb nõrgaks, siis põhimõtteliselt võib öelda, et Euroopa Keskpank võib intressimäärasid langetama hakata," rääkis Mertsina.

Üks riskitegur, mis võib inflatsioonile veel mõju avaldada, on naftahinna tõus. "Ma arvan, et see pidurdab tõenäoliselt mõnevõrra inflatsiooni aeglustumist, aga et ta inflatsiooni aeglustumise trendi ümber pöörab on liiga palju öelda," sõnas ökonomist.

Intressimäärade juures tuleks arvestada, et intressimäärasid on tõstetud laiemalt paljudes riikides, rääkis Mertsina. "See kombineeritud efektis avaldub tugevat mõju majandusele."

Mertsina märkis, et euribori võivad mõjutada ka sündmused, mis ei pruugi olla isegi otseselt euroalaga seotud. Näiteks tänavu märtsis langes euribor Silicon Valley Banki ja Credit Suisse'i probleemide ilmnemise järel.

Kolme kuu euribori futuuride põhjal ootavad turud Mertsina sõnul tänavu kuue kuu euribori jõudmist ligikaudu 4,1 protsendi juurde. Tuleval aastal peaks see inflatsiooni taltumise ootuses siiski taas langema.