Makse kehtestatakse nii, et nad võimalikult vähe muudaksid meie käitumist.
Käibemaks tõuseb uuel aastal kaks protsenti, kaupmees tõstab selle varjus ka toote hinda. Luminor panga peaökonomist Lenno Uusküla selgitas ERR-ile, et inimestel on juba praegu tekkinud hinnatõusu ootus, mis tähendab, et suuremad ostud tehakse enne aastalõppu, eriti kui näiteks külmkapp vajab vahetamist.

"Ja see tekitab väikese tarbimisbuumi aasta lõpus, ennetades käibemaksu tõusu ja loomulikult, kui on tarbimisbuum, siis kaupmehed saavad ka hinda tõsta. Nii et me saame sellise rumala olukorra, kus inimesed teevad halbu otsuseid enda vaatest, sest külmkapi oleks saanud osta pool aastat hiljem, aga nüüd ostetakse varem ära. Kui ostad külmkapi 300 euro eest, siis on juba märkimisväärne vahe."

Uusküla sõnas, et kui teha käibemaksu tõstmist vaid ühe protsendipunkti võrra, siis on see nii väike muutus, et selle pärast ei hakka inimesed poodi tormama ning siis ei hakkaks ka kaupmehed hindu korrigeerima.

"Kui meil praegu oleks muidu hakanud hinnad langema, siis selle käibemaksu tõusu tõttu hoiavad kaupmehed hindu samal tasemel ja ei hakka neid muutma. Nad näevad, et on nõudlus ja niikuinii pärast peab hakkama hindu tõstma, milleks siis praegu langetada."

Seega, mida suurem tarbimisbuum aasta lõpus, seda suurem on tarbimise langus järgmisel aastal. Uusküla selgitas, et käibemaksu on kasutatud eri riikides just tarbimise ajastamiseks.

"USA-s on sellised hetked, kus on langetatud käibemaksu mingiks perioodiks, selleks, et inimesed rohkem ostaksid, et sellega majandust elavdada ja pärast tõstetakse tagasi, kui leitakse, et see lisaelavdus ei ole enam vajalik. Käibemaks on maks, mida on liigutatud selleks, et tekitada tarbimise laineid. Kui eesmärk on mitte mõjutada inimeste käitumist, siis oleks kasulik tõsta seda väikeste sammude kaupa. Siis inimesed ei pea mõtlema selle peale, kuidas käibemaksu tõus minu elu mõjutab."

Tulud deklareeritakse varem

2025. aasta alguses tõuseb tulumaks. Nii oleks kasulik deklareerida kõik 2024. aasta tulud aasta lõpu seisuga ehk tööandajaga tuleks jõuda kokkuleppele, et aastalõpu preemiad või kasumid makstaks välja detsembris, märkis Uusküla.

"Tuhande euro pealt 20 protsenti tulumaksu tähendab 200 eurot, aga mõni päev hiljem tähendab see juba 220 eurot. Netotuluna vähendab meie sissetulekut 2,5 protsenti. Seega on 2024. aastal välja võetud raha palju väärtuslikum kui 2025. aastal."

Ja nii nagu käibemaksugi puhul – kui individuaalselt minna poodi ja osta, ei juhtu midagi, aga kui kõik seda korraga teevad, siis on see Uusküla sõnul probleem.

"Kui üks inimene tahab osta teise saia poest, siis on see sai seal olemas. Kui kõik kliendid tahavad teist saia, tekib probleem. See ongi see koht, kus tekivad piirid majanduses ette, kus üksikinimene ei saa vabalt käituda, sest kõik proovivad korraga ühes suunas joosta. Meil oli selline periood, kus tulumaksumäära langetati ja seda tehti protsendipunkti kaupa aasta aasta järel ja see tuli päris hästi välja. Jõudsime 26 protsendi juurest 20-le, muutused olid nii väikesed ja see ei toonud kaasa suurt käitumuslikku muutust."

Pensioniraha väljavõtmine hoogustub

Omaette lugu on pensionirahaga, millelt saab tulumaksu tagasi. Ehk teisest sambast raha väljavõtmine võib hoogustuda just 2024. aasta lõpus. Või teisipidi – aasta lõpus makstakse vähem sisse, sest uuel aastal saab ju rohkem tulumaksu tagasi. Aga tormata ei tasu, ütles Uusküla.

"Finantsturgudele raha panemine ja investeerimine on pikaajaline projekt ja pigem tasub panna ühtlaselt. Aasta jooksul oodatav tulu on enamasti palju suurem kui see kaks protsenti. Aga selline psühholoogiline tõrge võib tekkida, mis tõenäoliselt ühe protsendi kaupa makse liigutades ei teki. See kaob teenustasude ja kõige muu sisse ära. Kahe protsendi puhul juba saad aru, et seal on päris summad mängus."

Kolmandaks on automaks. Kui riik määrab korraga suure maksu ja loodab, et inimesed muudavad oma käitumist, kasutavad näiteks väiksemaid või odavamaid või keskkonnasõbralikke autosid, siis on Uusküla sõnul selge, et ühe aastaga pole võimalik Eestis autoparki muuta. Kasvõi sellepärast, et me impordime aasta jooksul vähem autosid, kui meie teedel liigub.

"Kui sa tead, et diiselauto hakkab tulevikus olema maksustatud väga kõrgelt, siis inimene saab varakult teha otsuse, et ta seda diiselautot ei osta, kui see maks on talle probleem. Pigem on vaja maks kehtestada perspektiiviga," sõnas ta.