Kaubandus-tööstuskoja, tööandjate keskliidu ja lisaks veel 34 ettevõtlusorganisatsiooni ühises pöördumises märgitakse, et ainuüksi septembris on vähemalt viiel korral antud ettevõtlusorganisatsioonidele eelnõudele arvamuse avaldamiseks maksimaalselt neli tööpäeva ning lisaks on rikutud teisi hea õigusloome põhimõtteid. 

Konkreetselt pahandab ettevõtlusorganisatsioone see uus praktika, mis on toimunud (1) keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse, (2) riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse, (3) maapõueseaduse muutmise seaduse, (4) keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse ning (5) maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega.

Ettevõtjad lisavad, et viimasel poolaastal on selliseid juhtumeid olnud veel, neist suurima mõjuga maksuseaduste muudatuste pakett, mis sisaldas nii käibe- ja tulumaksu kui ka aktsiiside tõstmist.

"Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030" kohaselt peab õigusloome olema kaasav, ettenähtav ja teadmuspõhine. Eelpool toodud näidete osas on neid põhimõtteid ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul rikutud.

"Kui ministeerium jätab huvigruppidele eelnõu analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks mõned tööpäevad, siis on tegemist näilise kaasamisega, sest nii lühike tähtaeg ei võimalda ettevõtlusorganisatsioonidel plaanitavaid muudatusi oma liikmetega põhjalikult arutada, mõjusid analüüsida ning ministeeriumidele põhjalikku tagasisidet anda," kirjutatakse pöördumises.

Lisaks lühikesele vastamise tähtajale on probleeme ka eelnõude mõjuanalüüsidega – sisuline mõjuanalüüs puuduv või on see oluliste puudustega, näiteks ei ole analüüsitud või piisavalt analüüsitud plaanitavate muudatuste mõju ettevõtetele ja nende konkurentsivõimele.

"Eelnõude ja seletuskirjade kvaliteedile mõjub halvasti ka see, kui eelnõu peamine eesmärk on riigieelarve tulude suurendamine ning see on ka mõjuanalüüsi fookuses, kuid muud ja veelgi olulisemad eesmärgid ning mõjud jäävad tagaplaanile. Mõjuanalüüs puudumisel või pealiskaudsuse tõttu pole plaanitav mõju selge ning on keeruline pikaajalisi strateegilisi eesmärke ellu viia."

Ettevõtlusorganisatsioonid mõistavad, et näiteks Covid-19 kriisi ajal või ka Ukrainas sõja alguses oli ootamatuid ja ettenähtamatuid olukordi, kus võis olla põhjendatud eelnõude menetlemine kiirkorras. Samas eelpool välja toodud eelnõude puhul on kiirustamist põhjendatud järgmise aasta riigieelarve koostamisega, kuid riigieelarve ei saa tulla riigi jaoks ootamatult, et õigustada eelnõude kiirmenetlemist.

"Ettevõtlusorganisatsioonid on vastu eelnõude menetlemisele kiirkorras ning paluvad valitsusel peatada viimaste nädalate kiireloomuliste eelnõude menetlemine. Pärast mõjuanalüüsi ja selgituste täiendamist ning eelnõu muutmist palume need eelnõud saata uuesti kooskõlastusringile ja anda huvigruppidele piisavalt aega tagasiside andmiseks. Eeltoodud põhjustel tuleb edasi lükata ka kiireloomulistes eelnõudes sisalduvate muudatuste jõustumise tähtajad. Lisaks tuleb edaspidi vältida hea õigusloome põhimõtetest mitte kinni pidamist."