Juuni alguses teavitas maksuamet 30 000 ehitusettevõtet oktoobrist kehtima hakkavast seadusemuudatusest, mille kohaselt tuleb ehituse töövõtuahel ja ehitajate viibimise aeg ehitusplatsil fikseerida.

Uuendusega tahab MTA tagada, et ehitusturul valitseks aus konkurents ja ehitajana saaksid töötada ainult need, kes on nõuetele vastavalt tööle vormistatud, kellest on peatöövõtjal ja riigil selge ülevaade ning kellele makstakse ausat palka.

MTA maksuauditi osakonna arendusspetsialist Siim Tamm ütles ERR-ile, et ehitussektoris on suur ümbrikupalkade ja käibemaksupettuste osakaal ning seadusemuudatusega lähevad asjad paremaks. Maksuameti vaatest väheneb tööjõumaksude- ja käibemaksupettuse risk, politsei vaatest saab välismaalt pärit töötajate järele tõhusamalt valvata ning tööinspektsioon saab kergemini töökeskkonnanõuete täitmist tagada.

Ehitusettevõtjad on aga teistsugusel seisukohal. Eesti ehitusettevõtjate liit (EEEL) saatis septembris rahandusministeeriumile pöördumise, kus tõi välja, et kui algse plaani järgi pidid ettevõtjad esitama ainult töötaja isikukoodi ja töövõtja registrikoodi, siis hiljem lisandus määruse eelnõusse veel terve hulk andmeid, mida neilt oodatakse.

Näiteks tuleb kirja panna ehitusobjekti eest vastutava isiku roll, tööandja, residendiriik, kodakondsus ja kontaktandmed, hulk andmeid omanikujärelevalve, alltöövõtja ja tema esindaja kohta ning kui ehitaja on välisriigi residendist füüsiline isik, siis ka tema ametinimetus, töökoormus, kodakondsus, dokumendinumber ja lähetaja info. Ka renditöötaja puhul tuleb esitada tema põhjalikud andmed. 

"Leiame, et eeltoodud andmete esitamise kohustust ei ole võimalik ehitusettevõtjale panna ja ehitusettevõtja ei saa nende eest vastutada," teatas pöördumises EEEL-i tegevdirektor Indrek Peterson.

Petersoni sõnul ei mõista liit, miks on just ehitusettevõtjatele sedavõrd mahukad kohustused pandud.

"See on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Ehitusettevõtjate jaoks puudub maksukorralduse seaduse muudatustega ja selle alusel kehtestatavate määrustega seoses igasugune positiivne mõju, tekivad üksnes uued kohustused, mis on niigi intensiivse ehitustööde korraldamise ja tegemise kõrval koormavad," ütles Peterson.

Lisaks ei jõua uue süsteemi keskmes olevad kiipkaardid 1. oktoobriks, mil uus süsteem kehtima hakkab, ettevõteteni, sest kaartide hange venis.

Astlanda Ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar, kes juhib ühtlasi ehitusettevõtjate liidu juhatust, ütles ERR-ile, et ehitusfirmade seas on senini palju segadust, sest kuigi esialgu loodeti muudatusest ettevõtjate elu lihtsustavat tööriista, siis praegu loodud süsteem pole valmis laiapõhjaliseks kasutamiseks.

Ühtlasi toob selle kasutuselevõtt kaasa hüppelise kulude kasvu, mis on Kolsari hinnangul rahaliselt suurem kui loodetav tulu.

Kolsar märkis, et tööliste registreerimises ehitusobjektidel ei ole iseenesest midagi uut ega üllatavat, see on praegugi täiesti tavapärane tegevus, kuid seni on see toimunud iga ettevõtte oma IT-süsteemi kaudu või paberkandjal. Need lahendused ei ole aga kuigi mugavad ja halvemal juhul võib ühel töölisel olla viie-kuue objekti sissepääsukaart.

"Keskne süsteem võimaldaks ka erinevaid töötajate andmeid lihtsustatult koguda või jälgida. Piisab sellest, kui objekti valideerimisseade on aktiveeritud ning selle kaudu tööline registreeritud. Muu oleks juba arvutite töö," kirjeldas Kolsar ettevõtjate ootusi.

Kavandatud süsteem peaks tema sõnul toimima nii, et lihtsustaks eelkirjeldatud toiminguid.

Samas ei tohiks ehitusettevõtjate liidu hinnangul neile tekkida lisakulutusi ja need, kellel on olemas juba toimiv registreerimissüsteem, võiksid saada seda ka edaspidi kasutada.

Maksuamet: kiipkaarte esialgu ei nõuta

Siim Tamm märkis, et maksukorralduse seaduse muudatus võeti vastu poolteist aastat tagasi ja selle pika protsessi juures olid esindusliidud algusest peale kaasatud.

"Oktoobris rakenduva lahenduseni jõuti meie hinnangul kõikide osapoolte seisukohti hõlmanud arutelude tulemusel. Saame kinnitada, et MTA küsib ettevõtetelt vaid neid andmeid, mis seaduses nõutud ja mida riigil järelevalve teostamiseks vaja on," sõnas ta.

Ka ei ole Tamme sõnul alust ettevõtjate murel, et neilt oodatavate andmete maht kasvab üle pea. Nimelt pakub maksuamet Eesti registrites olevaid andmeid eeltäidetuna seda isikut või objekti tähistava koodi alusel ja vorm vajab ettevõttelt ainult kinnitamist.

"Seejuures enda töötajate info saab laadida otse töötamise registrist ega vaja isegi isikukoodi sisestamist. Rohkem andmeid tuleb aga sisestada vaid neil harvadel juhtudel, kui isik, kelle osas on andmete sisestamise kohustus, on selline välisriigi isik, kes ei kajastu Eesti registrites," selgitas Tamm.

Kiipkaartide hilinemise kohta märkis ta, et hanke võitis Hansab AS ja praeguseks on vaidlus lahenenud.

"Oleme olnud erialaliitudega tihedas suhtluses, rõhutasime seda ka septembri algul toimunud rohkete osavõtjatega koolitusel ja avaldasime info oma veebilehel, et arvestame meie enda poolt tekkinud viivitust ka järelevalve tegevuste käigus. Ehk siis ilmselgelt ei saa me nõuda neid kaarte ja nende alusel platsidel kogutavat andmestikku, kui neid kaarte veel polegi," sõnas MTA esindaja.

Ehitusettevõtete liidu hinnangul ei tohiks eelnõu enne jõustada, kui määruses nõutud kaartide väljastamine on tagatud.

Samuti soovivad nad, et kohustuslik oleks vaid esitada töötaja nimi ja isikukood või äriregistrikood, kuid ülejäänud andmete esitamine oleks vabatahtlik.

Tamm märkis, et alates oktoobrist tuleb siiski töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemi suuremad ehitusobjektid registreerida ja sinna töövõtuahelad ning töötajad sisestada. Kaartide hankimine ja nende abil tekitatava andmestiku edastamine ootab aga selle järel, millal see võimalikuks saab.

Süsteem peaks saama sama mugavaks nagu e-maksuamet

Maksuamet mõistab Tamme sõnul, et tegemist on ettevõtjate jaoks uue kohustusega ja kindlasti võtab omajagu aega, et sellega harjuda, nagu iga uue asjaga. "Usume aga, et ajapikku tekib teatav vilumus ja see saab töö normaalseks osaks," sõnas ta ja lisas, et teenus loodetakse teha sama mugavaks nagu maksuameti e-teenused ja kus võimalik, saab kasutada ka eeltäidetud andmeid.

Samuti rõhutas Tamm, et MTA-l on kombeks uue kohustuse tekkimisel asetada peamine rõhk toetamisele ja suunamisele, mitte sanktsioneerimisele. Infot ehitusettevõtetele ja erialaliitudele on tema kinnitusel jagatud korduvalt ja põhjalikult ning lisainfot on plaanis saata ka veel enne 1. oktoobrit.

Ehitusettevõtjate liidu juhatuse esimees ütles, et kuna lõplik arendus pole ehitajateni veel jõudnud, ei saa ta sellele anda sajaprotsendilist hinnangut, aga ministri määruse eelnõu ja valitsuse määruse muutmise eelnõu sõnastus valmistas pettumust. 

"Loodame, et tekib mõistliku pikkusega üleminekuperiood ja ootame täpsemaid juhiseid, kuidas valutu üleminek käivitub ning toimub," sõnas Kolsar.

Ümbrikupalkade tõttu jääb riigil maksuameti hinnangul aastas saamata 99,8 miljonit eurot maksutulu ning ehitussektoriga seotud arvestuslik maksuauk küündib aastas üle 20 miljoni euro.

Elektrooniline registreerimine on alates selle aasta 1. oktoobrist kohustuslik ehitusobjektidel, millele rakenduvad erinõuded seoses tööohutuse ja tööinspektsiooni teavitamisega. See tähendab, et ehituse kestus ületab 30 tööpäeva ja korraga on tööl vähemalt 20 inimest või objekti üldmaht on rohkem kui 500 inimtööpäeva. Aastas puudutab see umbes tuhandet objekti.

Registreerimise kohustus puudutab neid objekte, mille ehitamist alustatakse pärast 1. oktoobrit või mille ehitamine on pooleli ja eeldatav valmimise tähtaeg on hiljem kui 1. oktoobril 2024.