Täiesti sõltumatuid proviisorapteeke on Eestis vaid käputäis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1574052360000 | amCalendar}}
Andre Vetkale kuuluv Paekivi apteek on Lasnamäel tegutsev iseseisev proviisorapteek, kust ühtki tuttavat ketiapteegi logo ei leia.
Andre Vetkale kuuluv Paekivi apteek on Lasnamäel tegutsev iseseisev proviisorapteek, kust ühtki tuttavat ketiapteegi logo ei leia. Autor/allikas: OÜ Marja Apteek

Ametlikult on Eestis septembri lõpu seisuga 175 apteegireformi nõuetele täielikult vastavat proviisorapteeki, millest enamik teeb siiski frantsiisi alusel koostööd mõne apteegiketiga. Täiesti iseseisvaid ja lõpuni proviisorapteegi nõuetele vastavaid võib olla vaid 15, mida peab 8 proviisorit, näitab ERR-i analüüs. Ametlikku ülevaadet ei oma isegi ravimiamet.

Järgmise aasta aprillist kehtima hakkava seaduse järgi kvalifitseeruvad proviisorapteekideks sellised rohupoed, kus proviisoriharidusega inimese omanduses on vähemalt 51 protsenti apteegist. Kui see on väiksem või puudub sootuks - näiteks proviisor on küll juhataja, kuid ei oma enamusosalust -, siis apteek nõuetele ei vasta.

ERR on juba mitu kuud otsinud vastust küsimusele, kui palju on Eestis proviisorapteeke. Ametlik statistika räägib küll 175 nõuetele vastavast, kuid sinna hulka on arvatud ka need proviisorapteegid, mis teevad koostööd apteegikettidega, st nad küll kuuluvad proviisoritele, ent kasutavad mõne apteegiketi frantsiisi, teevad ühiseid turundus- ja müügiedenduskampaaniaid, isegi kui ukse kohal ei ripu äratuntavat apteegiketi logo.

Nii võttis ERR arvestusest maha ka sellised pisikesed pealtnäha (ehk oma logoga) ja kirjade järgi (ehk proviisoromanduses) iseseisvad apteegid, mida aga Apotheka apteegikett kodulehel oma logo all oma apteegina nimetab. Järelikult võib apteegikülastaja eeldada, et nendes apteekides kehtib vähemalt selle keti kliendikaart või saab kasutada selle keti muid teenuseid, näiteks sealt kätte saada apteegiketi beebipaki. Kui aga igasugune seos puuduma peaks, oleks proviisoritel kohane teha etteheiteid Apothekale, kes end sellisel juhul võõraste sulgedega ehib.

Igatahes langes seetõttu täiesti sõltumatute proviisorapteekide nimekirjast ülevaadet tehes välja neli rohupoodi.

Ka ravimiametil puudub ülevaade, kui palju on Eestis täiesti sõltumatuid proviisorapteeke. Kuna konkurentsiamet ei ole turundus- ja müügiedenduskoostööd ebaseaduslikuks hinnanud, puudub riigiametil ka huvi selle hulga väljaselgitamise vastu. Ajakirjanikul soovitati pöörduda päringuga otse apteegikettide poole.

Üksikud hundid

Julgeid üksikuid hunte, kes karmile konkurentsile vaatamata iseseisvalt tegutsevad, ilma igasuguse koostööta, on niisiis kaheksa. Neile proviisoritele kuulub 15 apteeki.

Pärnus näiteks peab sellist apteeki proviisor Piret Ild koos Timo Päitiga. Ülejõe apteegi kaubamärgi all peetakse kaht apteeki Pärnu linnas, lisaks üht Sindis ja üht Tõstamaal.

Kuni 2016. aastani pidas neid apteeke proviisor Hiie Päit, kes aga loobus segaste isiklike põhjuste tulemusel oma poja Timo Päiti kasuks ning Päit Kaubanduse AS-i asemel hakkas apteegipidajaks OÜ Lartim, kellele kuuluvad ka ravimiload. Hiie Päit ise jätkab samuti ettevõttes tööd, kuid mitte enam omanikuna.

Ettevõte on kasumlik: 3,1 miljonilise käibe juures teenis ettevõte mullu ligi 45 000 eurot kasumit.

Ka Tallinnas on üks proviisor, kes asutanud lausa kolm apteeki. Andre Vetkale kuuluv OÜ Marja Apteek peab Marja apteeki Kristiines, Järveotsa apteeki Õismäel ja Paekivi apteeki Lasnamäel.

Vetka on apteegiomanik olnud kümme aastat. "Apteeki ajendas asutama see, et olen ise proviisor ja tekkis selline võimalus teha endale apteek," ütleb ta.

Vaatamata sellele, et turul on tiheda konkurentsi tõttu raske tegutseda, ta frantsiisikoostööd või apteegi mahamüümise plaane ei hau.

"Apteeke on palju, inimesed saavad väga head teenust, apteegid asuvad heades asukohtades ja on kaua lahti. See tuleb apteekide enda kasumlikkuse ja toimetuleku arvelt. Mitte kellelgi ei ole turul kerge. Eks me lihtsalt pingutame, et pakkuda klientidele head teenust. See on ainuvõimalik tee minu arvates," ütleb Vetka.

Vaatamata sellele, et Tallinn kubiseb apteekidest, on ta ometi suutnud omale kindlustada lojaalse klientuuri, kes ei pea paljuks ka kaugemalt kohale sõita. Vetka oskab seda hinnata.

"Me pingutame võimalikult hea teenuse nimel, et pakkuda kliendile teenust, mida nad vajavad ja tehes seda võimalikult hästi. See ongi see võti. Tore, kui inimesed hindavad ja käivad meie juures, see teeb väga alandlikuks ja me oskame seda ise väga kõrgelt hinnata," kinnitab Vetka.

Samas ei tee ta etteheiteid ka neile proviisoritele, kes on valinud frantsiisi tee.

"Eks oma plussid-miinused ole mõlemal variandil. Frantsiisi puhul peab järgima keti reegleid, näiteks on ketiaapteekidel ühtsed kliendikaardi soodustused, kindlad kampaaniad jms. Samas on proviisoril endal frantsiisi puhul lihtsam, paljude asjadega ei pea ise tegelema, sest apteegiketi kontor teeb need ära. Meie apteegid aga frantsiisi ei kasuta. Ühelt poolt on see minu kui omaniku jaoks kindlasti keerulisem, peab ise rohkem pingutama, kuid teiselt poolt on vabamad käed oma apteekide arendamiseks," ütleb Vetka.

Turu vabakslaskmist õigeks ei pea

Andre Vetka apteegituru täiesti vabaks laskmist ei poolda, nagu mõned poliitikud tahaksid. Küll aga pooldab ta mõtet, et apteeke tuleks rohkem Eesti tervishoiusüsteemi integreerida, nagu on välja käinud ka sotsiaalminister Tanel Kiik.

"Apteekrid on väga hea ressurss, mida võiks rohkem kasutada, anda neile funktsioone-ülesandeid juurde. See leevendaks kõikide tervishoiutöötajate põuda, mis läheb aastatega järjest hullemaks. Ühiskond vananeb, tänu kõrgele eale on inimestel järjest enam kroonilisi haigusi, mis vajavad tervishoiutöötaja abi," põhjendab Vetka.

"Meditsiini areng võimaldab inimesi ravida haiglate asemel järjest rohkem ambulatoorselt, kus apteekritel tegelikult on, nagu teistelgi esmatasandi spetsialistidel, äärmiselt oluline roll. Apteeker on kõige ligipääsetavam tervishoiutöötaja ühiskonnas: apteegid on kaua avatud, ka nädalavahetustel, ja näiteks Euroopas tervikuna jõuab 58 protsenti inimestest apteeki viie minutiga, 98 protsenti jõuab apteeki 30 minutiga. Seda ressurssi peaks edaspidi paremini ära kasutama ja väga paljud riigid üle maailma on sellest juba aru saanud," ütleb Vetka.

Selleks, et üha rohkem meditsiiniteenuseid apteegis kohapeal pakkuda, tuleb aga apteekrite õigusi laiendada. Näiteks Vetka apteekides inimesed end vaktsineerida ei saa, sest seda teenust tohivad pakkuda üksnes tervishoiuasutused. Suured apteegiketid ongi selleks pidanud koostöölepinguid sõlmima.

Mujalt maailmast on teisigi näiteid, mida kõike apteekrid teha saavad, alates arsti määratud raviskeemide hindamisest ja lõpetades krooniliste haigete jälgimiseni ja nende juhendamiseni nii ravimite kui meditsiiniseadmete kasutamisel.

Tartus ligi 50 apteeki

Samas on Vetka seda meelt, et Eestis on praegu liiga palju apteeke.

"500 apteeki Eestis kindlasti vaja pole, optimaalne on ca 300. Linnades on väga palju apteeke, näiteks mõnes ostukeskuses on lausa kolm apteeki. Optimaalsem apteekide arv aitaks leevendada apteekides valitsevat personalipuudust, mis on väga terav ka maapiirkondades," loetleb Vetka probleeme. "Tartu linnas on 44 apteeki, mis on täiesti hullumeelne hulk pea 100 000 elaniku kohta. Euroopa keskmine on üks apteek 3200 inimese kohta. Tartus on pealegi ülikool, palju noori inimesi, nad ei vaja nii palju apteeke."

Tartus aga tuleb üks apteek umbes 2100 inimese kohta. Võrdluseks: Lasnamäel elab samapalju inimesi kui Tartus, kuid apteekide hulk on Lasnamäel märksa tagasihoidlikum.

Sellise ülekülluse põhjusena näeb Vetka seadusandlikku ebaselgust, kus keegi pole pikalt teadnud, mis apteegiturust saab. Seetõttu on apteeke igaks juhuks ja hambad ristis ikka avatuna hoitud.

"Kõik apteegid ei tule tegelikult majanduslikult toime, aga neid ikkagi hoitakse, tegevuslubade pärast," nimetab Vetka.

Tema apteekidel on nina kenasti vee peal: OÜ Marja Apteek teenis mullu 5,3 miljoni eurose käibe juures ligi 150 000 eurot kasumit.

Isepäine proviisor Kiisalt

Kiisal peab apteeki proviisor Kirsti Vihermäe, kes on ka ise seal kohalik elanik. Proviisorina oli ta varem näinud elu ka ketiapteegis, aga pärast ootamatut töötuks jäämist tundus õige hetk oma apteek asutada.

"Töötasin ketiapteegis ja nägin, kui palju meie piirkonna inimesi seda külastab. Sellest tekkis mõte teha kodukanti apteek ja üks asi viis teiseni. Võtsin algusest peale hoiaku, et proovin üksiküritajana ja vaatan, kuhu välja jõuan," ütleb Vihermäe. "Kerge ei ole. Algus oli väga raske, sest ma tegin omale ikkagi apteegi, kaks kätt taskus. Probleeme finantsvõimekusega ikkagi alguses tekkis."

Ta kinnitab, et on suutnud nüüdseks august välja rabeleda.

"Kuna tegemist on ikkagi väikese maa-apteegiga, siis piimajõed ja pudrumäed ei voola, aga ma alati ütlengi, et olen hobiapteegi pidaja, teen seda kutsumusest. Aga tore oleks, kui see kasumit ka teeniks," tunnistab Vihermäe.

Tema ettevõte Multi Pharma OÜ mullust majandusaasta aruannet esitanud ei ole, kuid 2017. aastal jäi ettevõte 140 000-eurose käibe juures mõnesaja euroga miinusesse. Varasematel aastatel oli müügitulu pisem, kuid ettevõte kasumlik.

Mõtet apteek maha müüa või hakata frantsiisi alusel tegutsema, tal kordagi tekkinud ei ole.

"Ei ole allaandja tüüp üldse," iseloomustab ta ennast.

Kohalikud oskavad Vihermäe pingutust hinnata, tekkinud on püsiklientuur.

"Meid võeti kohe alguses avasüli vastu, aga nüüd kuuleme küsimusi, et kas meie läheme ka kinni. Tavainimene ei saa sellest apteegireformist väga aru," tõdeb Vihermäe.

Reformi on vaja

Vihermäe leiab, et reformi apteegiturul on vaja ning apteeke on turul liiga palju. Samas ei või päris kindel olla, kas selle kogumõju apteegiturule just positiivne on.

"Kui reformi tulemusel osa apteeke kinni läheks, avaneks ka proviisoritel võimalus normaalselt apteeke pidama hakata. Hulgimüüjad on siia väga palju investeerinud, see on olnud aastakümneid nende äri. Kui nad panevad oma apteegid suurtes tõmbekohtades kinni, avaneb proviisoritel võimalus oma apteegid sinna luua, aga kas ja kui palju seda tehakse, on raske ennustada. Võimalik, et siis kaovad maalt apteegid üldse ära, sest proviisorid kolivad oma apteegid maalt linna. Aga see ei pruugi nii minna," arutleb Vihermäe.

"Mina olen praegu küll lubanud, et kui mul avaneb võimalus teha apteek soodsamasse kohta, siis jätan Kiisale apteegi alles ja kaalun muuta selle lahtiolekuaegu, aga apteeki ma oma klientidele kinni ei pane, kuni vald mulle ruume võimaldab," lubab proviisor.

Ta tunnistab, et teise apteegi avamise mõte on tal värskelt olemas, kuid suuri samme ta selleks veel astunud pole: "Aga mõte on väga värske ja väga tugev."

Lisaks neile tegutsevad täiesti iseseisvate ja ka järgmise aasta aprillist seadusele vastavate proviisorapteekidena Kalamaja apteek Põhja-Tallinnas, Puka apteek Valgamaal, Pärnu-Jaagupi apteek ja selle haruapteek Audrus, Rakke apteek Lääne-Virumaal, Tammiku apteek ja selle haruapteek Kohtla-Järvel ja Vana apteek Haapsalus.

Puurmani apteegis on osalused paigast ära, et tingimustele vastata: proviisorile kuulub 50 protsenti apteegist, kuid seadus nõuab vähemalt 51 protsenti.

Paljud apteegid, kus tegelikud kasusaajad on proviisorid, on kas osalused omavahel ära jaganud, nii et kellelegi ei kuulu vähemalt 51 protsenti, nagu nõuab seadus, või teevad turunduskoostööd mõne apteegiketiga, mistõttu ei ole lõpuni iseseisvad oma tegevuses. Seaduse silmis on siiski ka viimased õiged proviisorapteegid.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: