Avalikkuse ette on jõudnud ravimiseaduse eelnõu, aga sotsiaalminister Tanel Kiik andis teada, et tegelikult ei ole koalitsioonis konsensust veel leitud. Kuuldavasti just Keskerakonna sees ei ole konsensust veel leitud. Mis kujul te tahaksite siis, et see ravimiseadus tegelikult jõustuks?

Nii, nagu ma olen avalikkusele mõned nädalat tagasi ka öeldnud, siis meil oli töörühmas laua peal kolm erinevat versiooni. See, mis täna (eile - toim.) avalikuks on tulnud, on üks tööversioon, millega me oleme tõsiselt edasi liikunud, ja ma arvan, et me liigume ka teiste tööversioonidega edasi, ja kui koalitsioon lepib kokku tervikuna, et me läheme mingisuguse versiooniga lõpuni välja ehk anname sisse seaduseelnõu, siis me seda ka teeme. Kui seda konsensust ei saavutata, siis sellist eelnõu ei pruugi ka parlamenti lähiajal tulla.

Kes selle eelnõu teksti tehniliselt kokku on kirjutanud?

Seda on aidanud koostada erinevate fraktsioonide n-ö tugipersonal, kes siin täna riigikogus töötab. Selle seaduseelnõu loome juures on olnud eelkõige sisendiks justnimelt see töörühma arutelu, see pool. Nii et läbi selle on eelnõu tööversioon valmis saanud, aga nii, nagu ma ütlen: meil on ka teisi tööversioone, ja ma ei välista ühtegi versiooni, kaasaarvatud seda, et see reform jõustub sellisel kujul, nagu seadus täna ette näeb.

Aga kes selle füüsiliselt kokku on kirjutanud? On see kuskil advokaadibüroos tehtud?

Seal on erinevaid lähenemisi, aga veelkord, ma ütlen: selle sisendi andis töörühm, ja see on ikkagi enamjaolt siin majas kokku pandud.

Sisendi andis töörühm, aga kes kokku kirjutas?

Tehniliselt - ma jään vastuse võlgu, aga minu teada selle on kokku kirjutanud erinevate fraktsioonide justnimelt need taustajõud.

Miks siis Keskerakond kuidagi omavahel konsensusele ei jõua? Mis on endiselt need valukohad?

Keskerakond on, ma arvan, selles küsimuses vägagi üksmeelel. Meil on lihtsalt täna laua peal erinevad versioonid. Ja erinevatel versioonidel on erinevad toetajad. Küll me oleme täna, ma arvan, Keskerakonnas enam-vähem sellel meelel, et ravimiseaduse võiks ja peaks avama lähiajal, küsimus on lihtsalt, millise nurga alt. Täna avalikkuse ette tulnud tööversioon näitab ühte nurka sellest ühest võimalikust avamise versioonist, aga on ka teisi võimalusi, nii et eks me arutame seda lähiajal nii erakonna sees kui ka koalitsioonipartneritega veel.

Teie erakonnakaaslasest sotsiaalminister Tanel Kiik ei poolda apteegireformi lõpetamist ja turu vabaksandmist.

Ma saan aru, et Tanel Kiik on tõesti, kogu aeg olnud seda meelt, et see apteegireform sellisel kujul jõustuks. Mina isiklikult olen natuke teistsugust meelt. Meie erakonna sees, ka fraktsiooni sees on väga palju erinevaid arvamusi, ja eks me lähiajal saavutame selles küsimuses ühisosa, ja kui me selle ühisosa oleme saavutanud, siis me lähme ka koalitsioonipartnerite juurde, saavutame seal omakorda ühisosa ja anname selle eelnõu sisse. Aga nii, nagu ma ütlesin: enne, kui ei ole midagi kokku lepitud, on tegemist tööversioonidega, ja eks siis aeg annab sellest kõige parema pildi, kas ja mis ajal ja mis kujul tuleb siin riigikogu suures saalis apteegireformi üle debatt.

No kas sotsiaalminister, kes sellesse uude versiooni ei usu, saab jätkata sotsiaalministrina ja selle elluviimist?

Ma arvan, et Tanel Kiik on esiteks olnud selle valitsuse üks tugevamaid ministreid, ja teades teda kui tugevat professionaali, siis ma kiidan teda selle eest, et täna on parlament andnud talle ülesande, kehtestanud ja vastu võtnud seaduse, mis peab 1. aprilliks olema nii-öelda ellu viidud. Täna teeb Tanel Kiik selle nimel väga võimsat tööd. Ja ma usun, et kui parlament tahab ja soovib talle anda teistsuguseid juhiseid, siis ta on tegelikult tugev professionaal ja muudab oma kurssi ja vastavalt sellele viib seda seadust ellu. Nii et eks see ongi see, et parlament annab ikka valitsusele suuniseid, kuidas ja mismoodi tööd edasi teha.

Aga miks te siis oma nii tugevale professionaalile, ministrile vastu töötate parlamendis?

Me ei tööta kindlasti üksteisele vastu, me oleme ikkagi väga selgelt ühisosa otsimas, ja veelkord: me peame otsa vaatama ikkagi väga kõnekatele faktidele: täna on alles jäänud apteegireformi jõustumiseni neli ja pool kuud, meil on jätkuvalt 318 apteeki, mis ei vasta nõuetele. See on ca 64 protsenti kogu Eestimaa apteekidest. Ma arvan, et siin, millest töörühm ja eelkõige koalitsioonipartnerid on lähtunud, on justnimelt rahvatervis ja ravimite kättesaadavus.

Kas Eestis liiga palju apteeke ei ole?

Veelkord, ma olen öelnud seda ka eelnevalt, et see, mis on õige apteekide arv Eestile, ma arvan, seda ei peaks paika panema ükski ametnik ega ka riigikogu liikmed. Selle peaks paika panema turg, ja ma arvan, turg suudab ennast piisavalt hästi reguleerida.

Millal te eelnõu sisse annate?

Nii, nagu ma ütlesin: kui see kokkulepe saavutatakse – kas see selgub sellel nädalal, järgmisel nädalal, ülejärgmisel nädalal –, siis see eelnõu sisse antakse; kui seda kokkulepet ei saavutata, siis meil on olemas täna kehtiv seadus, mille järgi minna vastu 1. aprillile ja vaadata, kuidas see apteegireform jõustub.

Kuidas see apteegireform saaks jõustuda, kui seadusandja poolt on jätkuvalt ebaselgus, turg on ju äraootaval seisukohal?

Ma arvan, et turg täna küll ei pea seadusandja järel ootama. Turul oli võimalus neli ja pool aastat näidata üles initsiatiivi see reform täielikul kujul ellu viia. Kahjuks turg ja turu erinevad osapooled ei ole olnud siin kuigi sellised edukad, ja me näeme, et tegelikult selle nelja ja poole aasta jooksul on tekkinud selles seaduses kehtestatud nõuetele apteeke juurde vaid ca 30 – 40, mis tähendab kogu tervikpaketis, kui Eestis on ligemale 500 apteeki, ikkagi väga väikest hulka, nii et ma arvan, et kogu sektor on ka siin olnud väga tagasihoidlik ja ma oleks eeldanud, et nad näitavad nii suvel – selle aasta suvel – kui ka eelnevatel perioodidel üles oluliselt suuremat eestvedaja rolli.

Kui see on ainult üks tööversioonidest, siis kas ka teised versioonid on eelnõu kujul lauasahtlis olemas?

Meil on olemas erinevaid versioone, tööversioone, ja veelkord, ma ütlen, muidugi, eks selleks me teemegi neid tööversioone eelnõu kujul valmis, sest kui see konsensus saavutatakse, siis nii, nagu ma olen ka öelnud, täna on seis suhteliselt ajakriitiline, ja kui meil on soov teemaga edasi minna, siis me peame ikkagi andma sisse seaduseelnõu, mis vastab teatud tingimustele.

Kas see tähendab, et sahtlis on kokku kolm erinevat eelnõu?

Meil on sahtlis ideid, millest võiks formuleerida eelnõusid, oluliselt rohkem kui kolm.

Aga mitu eelnõudrafti teil on?

Nii nagu ma ütlesin: meil olid laual, eelkõige töörühmas, kolm tõsist versiooni. Üks on siis see, mis on võib-olla siin täna avalikkuse ette toodud tööversioon, üks on see, et me läheme selle apteegireformiga lõpuni sellisel kujul, nagu see on täna seaduses vastu võetud – võib-olla me tahame seal midagi täiendada või täpsustada – ja kolmas versioon on siis tõesti see, mida on ka erinevad turuosalised välja pakkunud, aga mulle tundub, et see tänases situatsioonis on kõige keerulisem.

On need teised kaks eelnõuversiooni teil ka paberkujul eelnõu vormis olemas?

(Muheleb.) Minu kabinetis, minu lauasahtlis neid ei ole.

Kas võib juhtuda, et annate turu täiesti vabaks ehk ka käsimüügiravimeid saaks näiteks tanklatest osta? Või on see versioon pigem "laualt" maas?

See on täiesti "laua peal" hetkel. See on koht, mis vajabki analüüsimist.

Ma arvan, et see analüüs või sellise asja ülevaatamine, selle üle arutlemine, toimimine - eks sellele annab aeg selgust. Kas see toimub nüüd lähinädalatel, kas selleks on vaja pikemat perioodi, rakendamisperioodi, eks seda näitab aeg, nii et selles mõttes ma olen ise öelnud, et siin on teatud kitsaskoht, sest tõesti, kui me räägime käsimüügiravimite lubamisest poodidesse, bensiinijaamadesse, siis see tähendab, et väikeapteegid peavad kogu oma käibest ära andma ligemale 20 protsenti või ümber jagama selle, ja see võib tekitada olukorra, kus mõned väikesed maa-apteegid peavad oma uksed sulgema, ja see kindlasti ei ole tänase valitsuskoalitsiooni eesmärk.