Krister Tamm: maa-apteekide kadumisega hirmutamisest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Krister Tamm
Krister Tamm Autor/allikas: Tamro Baltics

On väikesed valed, on suured valed ja siis on veel statistika - see irooniline mõttetera on viimastel päevadel taas väga asjakohane, kui on alanud inimeste hirmutamine maa-apteekide kadumisega ja võistlus selle nimel, kes maainimesest rohkem hoolib, kirjutab Krister Tamm.

Maa-apteekide kadumisega hirmutamine on iseenesest vana ja ärakasutatud meetod ka varasematest avalikest debattidest, mis ravimite jaemüügi teemal on maha peetud. Sel korral on Ravimiamet apteegireformi ootuses märkinud kõik Eesti apteegid internetis ilusasti ühele kaardile, kus neid saab sorteerida vastavalt omandisuhtele ja asukohale.

Selline tööriist on kahtlemata väga vajalik ning peaks looma algandmetesse vajalikku läbipaistvust… kui ta oleks ainult täpne. Teise kihina on vähemalt samavõrd oluline, et olemasolevat tööriista siis ka korrektselt kasutataks.

Alustades viimasest, siis kuuleme me juba teist nädalat Eesti Proviisorite Koja ja sotsiaalministeeriumi esindajate juttu, et Eestis on 200 proviisoritele kuuluvat apteeki, need on tekkinud tänu reformile ning lisaks asuvad enamasti maapiirkonnas. Proviisorite Koja viimases pressiteates esines number 200 lausa neljal korral - järelikult on oluline ja õige number, aga võta näpust.

Esiteks näitab seesama kõigile ühiskasutusse antud Ravimiameti kaart, et Eestis on reformi nõuetele vastavaid ja proviisoritele kuuluvaid apteeke 167.

Teiseks teavad kõik turuosalised, et valdavas osas on need apteegid alati kuulunud proviisoritele. Ka ravimiseaduse muudatuste heakskiitmise ajal 2015. aastal oli neid kaugelt üle saja. See tähendab, et reform ei ole tekitanud ei 200, ei 167 ega isegi mitte 67 proviisoritele kuuluvat apteeki.

Kolmandaks annab seesama Ravimiameti kaart mõne nupuvajutusega teada, et piirkonnas "maa" asub proviisoritele kuuluvaid ja omandireformi nõuetele vastavaid apteeke hoopis 66. Võrdluseks - nõuetele mittevastavaid ehk nn ketiapteeke on "maal" 61 tükki.

Need kaks numbrit löövad jalad alt ka väitelt, et maal elavaid inimesi teenindavad just proviisoritele kuuluvad apteegid ning kettidesse koondunud apteegid tegutsevad ainult suurtes linnades. Lihtsalt ümberlükatav valeväide, mida ei peaks tolereerima ükski meediakanal.

Samamoodi on saba ja sarvedeta jutt sellest, et ketiapteegid tegutsevad eeskätt suurtes linnades, kui tegelikult on nende 61 Ravimiameti poolt maa-apteegiks liigitatud apteeki sellistes kohtades nagu Kuusalu, Võsu, Haljala, Kadrina, Avinurme, Kolga-Jaani, Kavastu, Sangaste, Rõngu, Mustla, Kõpu, Vana-Vigala jne.

Sotsiaalministeeriumi terviseala nõunik õigustab aga reformi sellega, et Tallinnas Viru ringil on kuus apteeki ja võiks vähem olla. Selliste olukordade puhul rääkis vanarahvas lapse koos pesuveega välja viskamisest. Üritades vähendada apteekide arvu Viru ringil - mis eesmärgina on üldse kaunikesti arusaamatu - lõpetatakse apteekide tegevus ühtlasi ka Sangastes ja Vana-Vigalas. Aga see jäetakse muidugi targu mainimata.

Arusaamatuks jääb ka see, mis peitub väidete taga nagu "reformi tagasipööramine tähendaks proviisorapteekide väljatõrjumist ja väljasuretamist". Piisaks ühest täpsustavast lisaküsimusest, et selliste väidete esitajad kimbatusse panna.

Eestis on aastaid olnud stabiilselt 500 apteegi ringis. Proviisoritele kuuluvaid apteeke on aastaid üle saja. Samuti on püsinud aastaid maa-apteekide arv ning nagu näitab värske Emori uuring, on patsiendid apteegivõrgustiku tihedusega väga rahul. Kuidas saab reformi ära jätmine ehk teisisõnu senise olukorra jätkumine hakata ühtäkki apteeke välja suretama? Ei saagi.

Apteegivõrgu väljasuretamiseni viiks just reformi elluviimine, sest selle eestvedajad isegi mitte ei varja oma eesmärki apteekide arvu vähendada. Kas keegi kujutaks ette, et keegi hakkaks tõsimeeli vedama reformi, et paneme Eestis kampaania korras kinni mingid muud eraettevõtted? Näiteks sulgeme pooled kinod või tanklad või restoranid?

Tulles lõpetuseks tagasi loo alguse juurde, siis on Ravimiameti kaardi uurijatel oluline vaadata ka seda, kas meie ettekujutus maa-apteegist kattub tegelikult sellega, mida see kaart maa-apteegina arvesse võtab.

Nii näiteks on "maa-apteegid" Kuressaare Auriga keskuses või Pärnu Maksimarketis või Haapsalus Rannarootsi keskuses või Tartus Raadil. Selline omavalitsuse piiridest tulenev statistika lisab veel täiendava põhjuse, miks reformi eestvedajate hirmujuttudesse tuleb väga ettevaatlikult suhtuda.

Apteegiteenuse ja ravimite kättesaadavusega on meil juba kõik hästi. Kui miski seda ohustab, siis just hoogne reformimine reformimise enese pärast.


* Tamro Baltics on ravimite hulgi- ja jaemüügi ettevõte. Tamro Baltics kuulub rahvusvahelisse PHOENIX group'i. Tamro Balticsile kuuluvad BENU Apteegid. (ERR)

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: