Peaministri abikaasa idavedude skandaal ei ole veel mõjutanud oluliselt Reformierakonna reitingut. Reformierakonda toetas septembris 24 protsenti, augustis oli erakonna toetus 25 ja juulis 26 protsenti.

Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul ei maksa aga sellest järeldada, et skandaalil mingit mõju pole. "Eelnevate aastate kogemus on näidanud, et skandaalid võivad tõsisemalt mõjuda nende jätkumisel alles kolme kuni kuue kuu pärast," sõnas ta.

Suvekuudega võrreldes on kosunud EKRE toetus. Kui juulis oli suurima opositsioonipartei toetus 20 ja augustis 18 protsenti, siis septembris 21 protsenti. Ehk vahe Reformierakonnaga kahanes kolmele protsendipunktile.

"Riigikogu aktiivse perioodi algus on andnud EKRE-le suurema meedia tähelepanu ja nähtavasti see garanteerib neile stabiilsema ja üle 20 protsendi tasemega reitingu ka lähikuudel," sõnas Voog. 

Keskerakond kaotas eesti ja võitis vene valijaid

10. septembril erakonna esimeest vahetanud Keskerakonna toetus oli septembrikuises uuringus 16 protsenti, kuu varem oli see olnud 17 protsenti. Suurem muutus on aga toimunud erakonna toetajate rahvusrühmades.

"Keskerakonna reiting muutus peale Kõlvarti saamist erakonna esimeheks ootuspäraselt ehk eestlaste hulgas see mõnevõrra langes ja venekeelsete hulgas tõusis see taas üle 50 protsendi tasemele ning kõikide kodanike hulgas jäi Keskerakonna reiting enam-vähem samale tasemele," märkis Voog.

Täpsemalt, eestlastest vastajate hulgas langes Keskerakonna toetus augustikuu üheksalt protsendilt septembris vaid seitsmele protsendile. Seevastu muust rahvusest (valdavalt vene emakeelega) vastajate hulgas kerkis see 46 protsendilt 52 protsendile. See võis olla ka põhjuseks, miks Tallinnas mööduti toetuselt Reformierakonnast.

Isamaa reiting viimase kaheksa aasta rekordtasemel

Nagu ka teiste uuringufirmade küsitlused näitavad, jätkab Isamaa reiting uue juhi Urmas Reinsaluga kasvu. Septembri 13 protsendi suurune reiting oli neil viimati Kantar Emori küsitlustes 2015. aasta alguses. Selle reitinguga mööduti Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (SDE) ja ollakse nüüd neljandal kohal.

SDE toetus oli septembris 12 protsenti, augustis oli see olnud viimaste aastate kõrgeimal tasemel ehk 14 protsenti. Ka juunis ja juulis oli SDE toetus 12 protsenti.

Parlamendiparteidest väiksema toetusega on Eesti 200, mille toetus oli septembris sarnaselt augustiga seitse protsenti.

Idavedude skandaal räsis koalitsiooni kogutoetust

Kui augustis oli koalitsiooniparteide kogutoetus veidi suurem kui opositsioonil kokku (47 versus 45 protsenti), siis septembris jäi valitsusliidu kogutoetus juba opositsioonile selgelt alla (43 versus 50 protsenti).

Aivar Voog selgitab seda sellega, et küsitlusperioodile eelnes ja jätkus Kaja Kallasega seotud skandaal, ka valitsuskoalitsiooni tegevus järgmise aasta eelarve kokkupanekul pälvis rohket kriitikat meedias.

"Eelnev kokku on mõjutanud koalitsioonierakondade summaarset reitingut, mis on langenud 43 protsendini ehk see on 14 protsendi võrra vähem kui vahetult peale valimisi mõõdetuna," sõnas Voog.

Kantar Emori märtsiküsitluses oli koalitsiooni kogutoetus 57 ja opositsioonil 37 protsenti.

Parlamendivälistest erakondadest kogusid enim toetus Parempoolsed, keda toetas neli protsenti. Roheliste toetus augustis oli kaks ja Ühendatud Vasakparteil üks protsent. Parempoolsete toetus kuuga ei muutunud, Rohelised ja Vasakpartei kaotasid protsendipunkti võrra toetust.

Toetused koos "ei oska öelda vastajatega"

Aktiivse poliitikahooaja algusega on kahanenud eelistuseta vastajate hulk. Kui augustis ei osanud oma eelistust välja öelda 25 protsenti, siis septembris oli "ei oska öelda" vastajate osakaal 21 protsenti.

Kui võtta arvesse ka "ei oska öelda" vastajad, toetas Reformierakonda septembris 19 protsenti (augustis 20 protsenti) ja EKRE-t 16 protsenti (augustis 13 protsenti).

Keskerakonna toetus oli 12 protsenti (sama ka augustis), Isamaal 10 protsenti (augustis üheksa protsenti).

SDE toetus oli koos eelistuseta vastajatega küsitluses septembris üheksa (augustis 11 protsenti) ja Eesti 200-l kuus protsenti (sama augustis).

Parempoolseid toetas selles küsitluses kolm, Rohelisi alla kahe ja Vasakparteid alla ühe protsendi.

Keskerakond läks Tallinnas Reformierakonnast mööda

Eestlastest vastajatest toetas septembris Reformierakonda 29 protsenti (augustis 30) ja EKRE-t 23 protsenti (augustis 19).

Eestlastest vastajate seas järgnesid Isamaa 16 (augustis 13) ja SDE 12 (augustis 14) protsendiga.

Keskerakonda toetas septembris seitse (augustis üheksa) ja Eesti 200 samuti seitse (augustis kaheksa) protsenti eestlastest valijatest.

Muust rahvusest valijate seas on endiselt populaarseim Keskerakond, mida toetas septembris 52 protsenti (augustis 46 protsenti).

Teisel kohal oli EKRE 12 protsendiga (augustis 14) ja kolmandal SDE 10 protsendiga (augustis 13).

Eesti 200 toetas üheksa ja Reformierakonda kaheksa protsenti muust rahvusest valijatest. Isamaa toetus selles vastajagrupis oli vaid kaks protsenti.

Tallinnas oli riigikogu valijaskonda silmas pidavas küsitluses populaarseim partei taas Keskerakond väikese eduga Reformierakonna ees. Toetused vastavalt 27 ja 26 protsenti. Eelmisel kuul oli veel Reformierakond esikohal.

Pealinna valijate eelistustes järgnesid üsna võrdselt EKRE 11 ja SDE 11 protsendiga ning Isamaa ja Eesti 200 mõlemad üheksa protsendiga. Parempoolsed kogusid Tallinnas ligi viis protsenti toetust.

Ida-Virumaal oli selge liider Keskerakond 44 protsendiga. Teistest parteidest kogus Eesti 200 seal 14 ja EKRE 13 protsenti toetust. Isamaa toetusnumber oli Ida-Virumaal 10 protsenti, ülejäänutel alla selle.

Harju- ja Raplamaal oli erakondadest esikohal Reformierakond, nagu ka Tartu- ja Jõgevamaal. Lääne-Eestis ja saartel ning ka Kagu-Eesti maakondades oli esikohal EKRE.

Lähemalt saab toetusnumbrite kohta erinevates sotsiaaldemograafilistes vastajagruppides lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.

Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 14.–20. septembrini ja sellele vastas 1491 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,2 protsenti.

Reedel kell 11 kommenteerivad ERR.ee veebisaates värskeid uuringutulemusi Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ning ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook.