Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäevasel pressikonverentsil, et eelarves oli raske kokkuleppele jõuda ja riigi rahandus on hullus olukorras.

"Lugedes meedias ilmunud pealkirju jääb mulje, et riigieelarve tegemine on peamiselt pidu ja pillerkaar. Natuke vaieldi, söödi-joodi, keegi solvus, keegi sõitis varem koju ja oligi asi tehtud. Tegelikkuses on see pigem võrreldav saunas terasharjaga vihtlemisega. Ega see mingi tore asi ole," märkis Kallas.

Peaminister ütles taas, et uusi makse, lisaks tulumaksu, käibemaksu ja aktsiiside tõstmist järgmisel aastal ei tule, samas on 2025. aastaks oodata automaksu, limonaadimaksu ja veel sisustamata 400 miljoni euro suurust maksu, mida peaminister nimetab "laiapindse julgeoleku maksuks".

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ka kärpekava. Rahandusministeeriumi avaldatud tabel detailidesse ei lasku, kuid näeb tulevaks aastakse ette kärpeid 41,4 miljoni euro ulatuses ja lisatulu 13,3 miljoni euro ulatuses. Nelja aasta lõikes kärpeid 354,6 miljoni euro võrra ja lisatulusid 114,1 miljoni euro võrra.

Kokkuhoiumeetmed 2024-2027

Tulumeetmed 2024-2027

Praegu oli Kaja Kallas valmis ainult ütlema, et struktuurne defitsiit ehk siis eelarvepuudujääk, kust on maha võetud arvutuslik majandustsükli komponent, tuleb 1,2 protsenti SKP-st. Hiljem haridusminister Kristina Kallas täpsustas, et reaalne eelarvepuudujääk tuleb 2,8 protsenti SKP-st ehk rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis toodud 2024. aasta 41,4 miljardi euro suuruse SKP hinnangu alusel 1,16 miljardit eurot.

Praegu kehtivate eelarvereeglite kohaselt peaks valitsus eelarveid tehes defitsiiti jõuliselt vähendama ja tegelikult lähiaastatel jõudma ka ülejäägini, kuid on otsustanud piirangutest loobuda. Peaminister põhjendas reeglite lõdvendamist sellega, et talle eelnenud valitsused ei kogunud reserve.

"Kui me praegu neid reegleid ei muudaks, peaksime järgmisel aastal oluliselt rohkem kokku hoidma, et vähendada eelarvedefitsiiti," ütles Kaja Kallas.

Kallas rääkis ka, et valitsus plaanib muuta oluliselt paremaks maksude kogumise. "Me muudame maksujärelevalve efektiivsemaks nii tulumaksu kui käibemaksu kogumisel ja kasutame seal ka tehisintellekti võimekust. Sellega saaksime eelarvesse lisaraha kuskil 30–40 miljonit," rääkis Kaja Kallas.

"Tulumaksupettuste avastamiseks võtame kasutusele rahvusvahelised andmebaasid, täiendame tulumaksuseadust, et kaotada ettevõtetele teatud juhtudel kehtiv topeltmaksuvabastus ja reguleerime täpsemalt maksuvabastuse kasutamist. Käibemaksulaekumist parandame samamoodi," lisas ta.

Kallas lubas hakata pankadelt küsima massandmeid mittekäibemaksukohuslaste kohta ja muuta riigisiseselt kohustuslikuks e-arvete kasutamise.

Haridusminister Kristina Kallas ütles, et Reformierakonna soovitud niinimetatud maksuküüru kaotamine on maksulangetus ja raskes eelarveolukorras makse langetama ei peaks. Ta võrdles Eesti ja Kreeka riigivõla dünaamikat, öeldes, et ka seal rääkisid poliitikud kogu aeg erakorralistest oludest ja võimatusest kuidagi muud moodi käituda.