Kannik nimetas Venemaa seotust Ukraina sõjaga peamiseks põhjuseks, mis Aserbaidžaani väed Mägi-Karabahhi sisenesid.

"Aserid teavad, et Venemaal, isegi kui ta tahaks, ei oleks reaalselt võimalik Armeeniat toetada. Kogu Venemaa jõud, ressurss on suunatud Ukraina sõjale," lausus Kannik.

Tema sõnul peaks seetõttu nüüd Karabahhi piirkonnas mõneks ajaks rahu majas olema.

"Teatud perioodiks on see territoorium Aserbaidžaani kontrolli all. Suur küsimus on see, kas õnnestub vältida etnilist puhastust. Kas õnnestub tagada, et need armeenlased, kes seal on, saavad seal edasi elada. See on võti tuleviku jaoks – kas on võimalik kolmnurgas Aserbaidžaan, Armeenia ja Türgi püsivamalt normaalsed suhted, kui need on viimase 30+ aasta jooksul olnud," märkis Kannik.

Kanniku sõnul võib aru saada armeenlaste hirmust, et Karabahhis järgneb nüüd etniline puhastus, sest selline näide on rohkem kui 30 aasta tagant võtta.

"Kui see konflikt puhkes 1980-ndate lõpus, 1990-ndate alguses, siis see tõi kaasa pogrommid nii Armeenia aladel, Mägi-Karabahhis, mis oli Armeenia kontrolli all, kui ka Aserbaidžaanis. Aseri elanikkond tõrjuti välja Mägi-Karabahhist ja Armeenia elanikkond Aserbaidžaani linnadest," lausus ta.

Pikaajaline rahu oleks parim lahendus ka Eesti jaoks, lausus Kannik. "See vähendaks võimalusi Venemaal olla seal mõjutajaks, ja pikaaegselt, et Gruusia pöörduks meie jaoks õiges suunas," ütles ta.  

Aserbaidžaani võimud ja Mägi-Karabahhi piirkonnas elavate armeenlaste esindajad alustasid neljapäeval kõnelusi, mille sisuks on Bakuu riigimeedia teatel armeenlaste kogukonna lõimimine Aserbaidžaaniga.

Aserbaidžaan teatas teisipäeval "terroritõrjeoperatsioonide" alustamisest Mägi-Karabahhis.