Praegu käivad Ülemiste piirkonnas terminali rajamise ettevalmitustööd, uus raudteesõlm koos vajaliku infrastruktuuriga tuleb praegusest maapinnast märksa kõrgemale. Sealset pinnast täidetakse ja tugevdatakse betoonseintega. Rahapuudusel loobuti esialgset mõttest rajada kogu uus raudteesõlm vaiadele, mille alt oleks saanud vabalt läbi liikuda.

Nüüd on aga järjest maha kriipsutatud esialgu planeeritud tunnelite ehitamist. Rahapuudusel tuleb loobuda ka Kantsi ja Kesk-Sõjamäe tänava vahelisest tunnelist, mille kaudu oleks saanud Ülemiste linnakust otse Peterburi teele. See on ainuke tunnel, mida oleks saanud kasutada ühistransport ja sõidukid. Loomulikult oleks sinna tulnud ka jalgrattateed.

Linnaplaneerija, arhitekt Jaak-Adam Looveer ütles, et Ülemiste ja lennujaama piirkond on Tallinna linnast tegelikult eraldatud ja jääb linnaehituslikus mõttes väljaspoole Tallinna.

"Tartu maanteel on tunnel ja järgmine ülepääsukoht on Smuuli tee viadukt. Ja seal vahel on kilomeetrite viisi läbi läbimatut ning läbi lõigatud linna. Ülemiste City arengupiirkonnal on suur potentsiaal ja tähendus kogu Eestile, olles ikkagi rahvusvaheliselt suunatud ettevõtluskeskkond. Lennujaamal on huvi kasvatada nii reisijate arvu kui ka laieneda oluliselt äripindade mõttes. Seega selle piirkonna ülejäänud linna tänavavõrgu ja ühendustega liitmine on hädavajalik," lausus ta.

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet tunnistas, et suhteliselt kiiresti tekkis tunnelite projekteerimisel arusaam, et linnal ega ka riigil ei ole raha selleks, et neid kõiki rajada.

"Praegu arutavad linnametnikud ja Rail Baltic Estonia asjatundjad, kas rajada tulevase tunneli nii-öelda avad ja konstruktsioonid raudtee muldkehandis, kuhu saaks tulevikus lihtsama vaevaga rajada. See peaks selguma mõne nädala pärast," ütles Svet.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets rääkis, et täpne tunneli rajamise maksumus pole teada, kuid hind tuleb kümnest miljonist eurost ülespoole. Salomets ütles, et vältimatult pole tarvis kiirustada, sest maapinna tõstmine lubab tulevikus suhteliselt kergesti raudtee alt tunneleid läbi tõmmata. Seda ka siis, kui terminal ise on juba töös.

Rail Balticul endal tunnelite rajamiseks raha pole. Salometsa sõnul peaks raha leidma Tallinna linn ja riik, kuid kokkulepet ei paista.

Vladimir Sveti sõnul võiks tunneli rajamisse panustada ka piirkonna ettevõtted, kuid nähtavat huvi pole olnud.

"Küll kolib Eesti Raudtee Ülemistelt ära kaubajaama ja see suur maatükk Peterburi tee poolses küljes jääb otse tunneli juurde ehk seda ala liiklussõlme rajamine kindlasti muudaks atraktiivsemaks," sõnas Svet.  

Arhitekt Looveer juhtis tähelepanu veel ühele olulisel tõigale: nimelt ei võimalda kitsukesed Tartu maantee tunnelid bussiradade loomist, et tõhustada ühistranpordi liiklust Rae valla, Lennujaama ja Tallinna vahel.

"Uue tunneli rajamine võimaldab nii bussidel, autodel kui rattaga liiklejatel lihtsalt ja mugavalt pääseda raudtee alt läbi, sidudes piirkonda ühtseks tervikuks. Ja bussiradade loomine Tartu maanteele eeldab siiski täiendavate läbipääsude loomist," rõhutas Looveer.