Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodil Eestile kulutamiseks antud rahast on veel välja maksmata seitse protsenti ehk 296 miljonit eurot, tõdes rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas.

"Väljamakseid saame teha kuni esimese kvartali lõpuni järgmisel aastal. Ehk väljamaksete tegemiseks on meil mõnevõrra rohkem aega, aga kõik projektid, mille realiseerimiseks me seda raha kasutame, peavad olema lõpetatud selle aasta lõpuga. Kõik tegevused peavad saama tehtud enne 31. detsembrit 2023," rääkis Tomingas.

See tähendab, et kõik koolid, mida raha eest ehitatakse või haiglapalatid, mida renoveeritakse, peavad olema selleks ajaks valmis. Varem on seda raha suudetud välja maksta kiiremas tempos, ütles riigikontrolör Janar Holm.

"See on esimene kord eurorahade kasutamise ajaloos, kus see oht on reaalne, et me midagi võime kaotada sellest rahast."

Seda siiski ei juhtu, kinnitas Tomingas. Projektid on lõpusirgel ning pealegi on raha ülebroneeritud ehk kui midagi esialgu plaanitust viimasel hetkel siiski viibib, saab selle ikka mujal ära kasutada.

"Nii nagu eelnevatel perioodidel, nii ka sellel lõppeval perioodil me ei jäta ühtegi eurot toetusraha Brüsselist ära toomata," ütles Tomingas.

Samas ütles Holm, et Euroopa Liidu fondide ja eelarveperioodi rahastuse kasutamine võtab üha rohkem aega. See tähendab, et praegu tekkinud olukord on osa laiemast trendist.

"Me oleksime saanud seda Euroopa raha kasutada palju kiiremini kõigi nende aastate jooksul. Me võtsime eelmisel aastal kokku, et viimase viie aasta keskmine ära kasutamata raha maht oli 300 miljonit eurot. Kui te nüüd kujutate ette, et selle oleks saanud majandusse panna, see oleks olnud väga vajalik. Meil oleks hoopis rohkem koolimaju praegu valmis, meil oleks hoopis rohkem haiglarenoveerimisi tehtud, kui me oleks seda mõistlikult ajal kasutanud, sest hinnad tõusevad ja on tõusnud."

Seda, et Euroopa fondid ja eelarveperioodide raha kasutamiseks vajalike kokkulepete sõlmimine võtab üha rohkem aega, tunnistas ka Tomingas, kuid ütles, et see probleem on kõikidel liikmesriikidel. Eesti on isegi keskmisest kiirem. Holm märkis, et harva soovitab riigikontroll ametnikke juurde palgata, kuid eelarveperioodi alguses võiks seda teha. Sellega Tomingas ei nõustu.

"Ametnike massi juurde võtta selleks, et teha selline mõneaastane spurt ei ole ilmselt mõistlik. See valdkond on ikkagi selline, mis eeldab väga spetsiifilisi teadmisi fondidest, nende hingeelust, läbirääkimistest Euroopa Komisjoniga ja poliitika valdkondadest."