"Me pöördusime esialgse meediast tulnud info järgi erakondade poole, kes olid seal nimetatud, erakonnad vastasid meile üsna sarnaselt. Nende põhilised argumendid olid, et nad ei ole SALK-i käest teenust tellinud ja selle tõttu ei ole ka teenust saanud. Kuna see oli mõnevõrra vastuolus selle infoga, mis meediast tuli ja meie komisjon ei saa teha tööd ajakirjandusliku väljaande artikli põhjal, aga samas artiklis olid toodud ka mõned nende erakonna esindajate avaldatud väited, mis olid üldvastustega mõnevõrra vastuolus," rääkis Oviir.

Eelmise nädala neljapäeval kutsus komisjon SALK-i juhi Tarmo Jüristo rääkima. Jüristo rääkis Oviiri sõnul avatult ja põhjalikult sellest, kuidas sihtasutus töötab, mis on nende eesmärgid.

"Sealt saime väga hea ülevaate sellest, et SALK tegelikult tegi seiret, korraldas küsitlusi, analüüsis neid, tegi selles osas kokkuvõtteid ja andis soovitusi," rääkis Oviir.

Oviiri sõnul pole ERJK teinud otsust, et esitab erakondadele ettekirjutused. "Aga me ei ole teinud ka sellist otsust, et siin pole olnud midagi, mis ei peaks olema meie komisjoni vaates uuritav ja ka menetletav," lisas ta.

"Minu hinnangul ei ole meie põhiseadusega kooskõlas, kui me laseme erakondadel monopoliseerida poliitika tegemise, et tohibki poliitikat teha ainult, kui oled erakonnas ja teised ei tohi. Vastupidi, oleme rääkinud pikalt, et kodanikuühiskond on oluline ja sellega kaasame maksimaalses ulatuses inimesi. Nii et poliitikat võiksid ja peaksid tegema isikud, kes ei ole erakondadega ühinenud ühelgi viisil," rääkis Oviir.

Oviir märkis, et ERJK piirid määrab erakonnaseadus, mis määrab ära, mis on annetus ja teenuse osutamine peab olema turutingimustel ja kättesaadav kõigile. SALK-iga sarnanevat teenust pakuvad turul mitmed tegijad, lisas ta.

"Kas kõik erakonnad oleksid võinud võrdselt seda teenust saada? Sellele vastas härra Jüristo ise kahe aspektiga: nende käest ei saa ühtegi teenust tellida ja see on nende põhimõtteline otsus, sest seal tekiks kliendisuhe ja peaks tegutsema kliendi huvides. Teine aspekt on see, et nad ütlesid, et jah, kui nende poole oleks pöördunud kas EKRE või Isamaa, nad ei oleks oma teadmist nendega jaganud. Isamaaga nad jagasid varem ja see koostöö lakkas Parempoolsete lahkumisega," rääkis Oviir.

Seaduse mõttes ei olnud seega kõikidel erakondadel andmetele võrdsetel alustel ligipääsu, sõnas Oviir.

Oviiri sõnul ei ole küsimus selles, kas teenus oli tellitud, vaid selles, kas teenust saadi ja kasutati. "Selles osas pigem võib ütelda, et teatud määral teenust ikkagi kasutati. Kas lõpuni – kui oled teenuse saanud, vastu võtnud, siis see jääb teenuse saaja otsustada, kas ja mil määral ta seda kasutab."

Kui on tasuta teenus saadud juriidiliselt isikult, mida SALK on, siis kvalifitseerub see erakonnaseaduse järgi keelatud annetuseks, märkis Oviir.

Oviir kinnitas, et sellisel juhul ähvardab teenuse eest maksmine Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, Reformierakonda ja Eesti 200. Kas Keskerakond võib nende seas olla, on Oviiri sõnul keeruline öelda. "Tundub, et Keskerakonnaga jäi kontakt põgusaks ja mitte valimistega seotuks, ühe inimese keskseks. Erakonnaga seotud infot sealt ei tulnud," ütles ta.

Millal ERJK otsus sünnib, ei ole veel selge. Samuti pole selge, milline võiks olla võimaliku annetuse hind ehk summa, mille tagastamist nõuda.

Keelatud annetuse peaks tagastama selle tegijale, kui see on aga võimatu, näiteks juriidiline isik on likvideeritud, siis riigieelarvesse.