"Mina nimetaks seda eelarvet peataoleku eelarveks, arvestades, kuidas seda on menetletud. See on tehtud kinniste uste taga. On väga palju erinevat informatsiooni välja lastud ja see sisu ei vasta absoluutselt sellele, mida on vahepeal ka välja öeldud," ütles Keskerakonna esindaja Lauri Laats.

"Aga, mis puudutab üldist tendentsi, siis ma arvan, et see on Reformierakonna tegemata töö, kus ta aastaid lihvis riiki õhukeseks. Me räägime pidevalt maksude langetamisest Teine pool on see, kus meil oli koroona, energiakriis ja loomulikult olid seal ju omad abimeetmed, millega me pidime riiki ja majandust päästma. Kui riik koroona ajal ei oleks majandust ja erasektorit toetanud, siis majandusseis oleks veelgi hullem," lisas Laats.

Terviseminister Riina Sikkut (SDE) ütles, et praegune eelarve on poliitiline kompromiss. "Aga tulevikku vaadates me ei saa kuidagi ümber sellest, et inimeste ootustele ja vajadustele vastavaid teenuseid tuleb püsituludega rahastada ja need püsitulud saavad tulla ainult maksudest," sõnas Sikkut.

Sikkuti sõnul olid erakordselt keerulised eelarveläbirääkimised. "See praegune paks riigieelarve seletuskiri peegeldab neid kokkuleppeid, mis praeguses raamis tegelikult on vastutustundlikud ja Eesti tulevikku silmas pidades tehtud. Aga paratamatult on seotud mineviku otsustega ja sellega, et meil on vaja eelarves ka tulude poolel muudatusi," lausus Sikkut.

Riigikogu Isamaa fraktsiooni liige Andres Metsoja heitis praegusele valitsusele ette eelmiste valitsuste süüdistamist.

"Eelmiste valitsuste süüdistamine on levinud instrument, aga kui sa oled valitsuses ja valitsed, siis võimalus ongi ju teha asju paremaks, tõmmata asjad õige rea peale, kui väidetakse kogu aeg, et see on kuidagi olnud valesti," ütles Metsoja.

Siim Pohlak EKRE-st ütles, et ootas eelarvelt lahendusi Eesti ekspordiprobleemidele, sisetarbimise vähenemisele ja muudele majandusprobleemidele, aga seda see eelarve ei paku. "Kui maksutõusud kohale jõuavad, siis me oleme kaelani jamas. See eelarve minu meelest süvendab meie majanduse probleeme," sõnas ta.

Saatejuht Liisu Lass küsis, eelmiselt rahandusministrilt Annely Akkemannilt, et miks Reformierakond on korduvalt süüdistanud Keskerakonda puudujäägiga eelarvete tegemises ja nüüd teeb ise ligi kahemiljardise puudujäägiga eelarve.

"Sellist segadust nagu 2016. aastal kui Jüri Ratase valitsus arutas ja kahe lugemise vahel täiesti ringi tehti kogu eelarve, pole olnud Eesti rahanduses. Miks ma ütlen, et järgmised aastad on kenasti ära ohjatud. Kui 2025. aastal on 22 protsenti riigi võlakoormust, siis 2027. aastal on ka 22 protsenti. Ehk võlakoormuse kasv on kontrolli alla saadud. Lisaks on kontrolli alla saadud see, et järgmisel aastal läheb eelarvedefitsiit esialgu planeeritud 4,3 pealt miinus 2,9 peale. Aga suuri laevu pööratakse aeglaselt. Järgmisel aastal tulud kasvavad kaheksa protsenti, aga kulud viis protsenti. Niimoodi tasapisi ma sellest välja ronime," vastas Akkermann.

Eesti 200 fraktsiooni liikmelt Igor Tarolt küsis Lass, et kuidas läheb praegune valitsuse hüplik maksupoliitika kokku Eesti 200 pika plaani loosungiga.

"Kui me ei teeks midagi, tuleks tulevikus minna pensionide kallale"

"See pikaajaline plaan on olemas. Just sellepärast me paneme sellele ülekulutamisele lõpu ja ei lähe edasi sellesse Kreeka võlaspiraali," vastas Taro.

"Võlakoormuse dünaamika on olnud viimastel aastatel väga järsk. Probleem ei ole see, et aeg-ajalt on defitsiit, vaid selle defitsiidi väga kiire kasv. Kui me ei teeks mitte midagi, siis me langeksime olukorda, kus meile tullakse kallale niisuguste kärbetega, kus meil ei ole mitte midagi enam teha – võetakse pensione vähemaks, õpetajate palkasid, päästjate palkasid jne," rääkis Taro.

Metsoja ütles, et kui majanduskasvu ei ole ja juurde tulevad veel täiendavad maksutõusud ja kärpeid tehakse peenhäälestades, siis ei saa rääkida eelarveseisu parandamisest.

Siim Pohlak kutsus üles rasketel aegadel käibemaksu langetama. Lauri Laats nõustus ja lisas, et kõige suurem kuritegu ongi käibemaksu tõstmine järgmise aasta eelarves.

Annely Akkermanni hinnangul käibemaksu tõus Eesti inimeste finantsolukorda oluliselt ei mõjuta, eelkõige maksuküüru kaotamise tõttu. Tema sõnul ei pruugi käibemaksu tõus või langetus üldse hindades kajastuda, vaid käibemaksu puhul on tegemist ostja ja müüja poolse turukokkuleppega.

"Kui käibemaks ei muuda hindu, siis miks me oleme nii tagasihoidlikud?" küsis selle peale Andres Metsoja ja nimetas Akkermanni juttu kummastavaks.

Siim Pohlaku sõnul võib käibemaksutõus taas hoogustada piirikaubandust Lätti.

Lauri Laatsi sõnul annab käibemaksutõus hoobi ka kohalike omavalitsuste rahalisele võimekusele.

Taro ütles, et hoolimata sellest, et valitsus on "paari maksu korrigeerinud ülespoole", siis üldine maksukoormus langeb ühe protsendi võrra.

Praegust majanduskeskkonda vaadates peaks Taro sõnul majanduse stimuleerimisest kõrge inflatsiooni tingimustes hoiduma. "Küll aga kui me vaatame näiteks aastat 2025, peaks inflatsioon jõudma enam-vähem talutavale tasemele, kusagil kahe protsendi juurde. Siis võib juba hakata mõtlema," sõnas Taro.

Opositsioonisaadikud kritiseerisid valitsust ka pankadega tehtud kokkuleppe eest, mille järgi kommertspangad pääsevad pangamaksust sellega, et maksavad sel aastal suuremas mahus dividende. Laats ja Pohlak kutsusid üles pankasid tugevamalt maksustama.

Akkermann ütles, et kasumit teenivate ettevõtete maksustamine puhtalt kasumi teenimise eest on vale.

"Eelmise aasta lõpus oli 100 miljonit selleks, et toetada või subsideerida elanikele energiahindu ja selle aasta esimeses kvartalis ja see jäi kasutamata sellepärast, et energia hinnad  kukkusid allapoole tagasi. Ja kui veel eelmisel sügisel räägitu kui tohutult suured tulevad Eesti Energia kasumid tulevikus ja loeti miljardeid eurosid, mis hakkavad tulema, ja vaat et ei tahetud seda juba ette ära võtta, siis tänane olukord on hoopis teine. Ja seetõttu on igasugused sellised maksumuudatused, et mingisugustel koroona või sõja põhjustel või inflatsiooni põhjustel kusagile tekkis kasum, et siis nagu lähed ad hoc jooksu pealt sinna kallale, siis see on saatanast. Maksusüsteemi stabiilsus on ikkagi üks väga oluline asi," kommenteeris Akkermann.