Eesti eksport kukub kivina. Ohus on kümned tuhanded töökohad üle Eesti ja perede toimetulek. Samuti riigi maksutulu ehk see, kas meil on arste, õpetajaid, päästjaid. Mida teha?

Analüütikutel on õigus, et lihttööd tegevad ja madalat palka maksvad firmad lähevad nüüd pankrotti. Eesti pole enam odava tööjõu maa ja eestlane ei tee ega pea tegema enam musta tööd, vaid tarka tööd. Kinnitan, et Eesti tark tööstus – robotite ja muude keeruliste masinate ning detailide tootmine – võtab tööta jäänud tublid ja vajalike oskustega inimesed ajapikku hea meelega vastu.

Meil algavad palgad otse koolipingist tulnutele 2000 eurost. Töövahendid maksavad miljoneid. Unikaalsed on näiteks kosmose- või meditsiiniseadmed, kuhu töötaja loob kompleksseid detaile, ja need maksavad kümneid miljoneid eurosid. See on see, kuidas ka tavaline tubli töötegija saab Eestis rikkaks.

Aga praegu peame saabuvast majanduskriisist üheskoos tugevamatena läbi minema. Mida on selleks vaja ning kuidas see kriis Eesti inimeste heaks tööle panna? Kuidas targa tööstuse eksporti kiiresti kasvatada ja luua hea palgaga töökohti üle Eesti?

Kriis on võimalus

Käes on aeg ennast häbitult müüa. Eesti targa tööstuse ettevõtted on automatiseeritud ja eestlaslik töökultuur tähendab, et tellimused täidetakse kiiresti ning täpselt. Sellega teeme konkurentidele silmad ette.

Päevast päeva tegeleme sellega, et näiteks Saksamaal, Rootsis ja Taanis, kus on meie teenuste järele tegelikult suur vajadus, meid rohkem teataks. Et saadaks aru, et Eestisse ei tasu tulla otsima suurtes hulkades odavat tööjõudu (seda leiab Poolast). Vaid et Eestist saab tipptasemel, kõige väärtuslikumate detailide tootmist.

Eriti praegusel kriisiajal oleks Saksa või Skandinaavia firmadel koostööst Eesti partneritega potentsiaalselt palju kasu. See teadmine on aga visa tulema ning nõuab pidevat ja kõige kõrgemal tasemel selgitamist.

Kus on Eesti targa tööstuse ettevõtjatel vaja riigi esindajaid appi? Ekspordi kõrgtasemel on kombeks, et riiki ja tema tööstust esindab alati vähemalt suursaadik, aga enamasti ikka minister. Siin on Eesti jäänud isegi naabritest piinlikult maha. See ongi minu praegune üleskutse: head ministrid, palun võtame naabritele ja kogu Euroopale järgi.

Minister ja müügimees korraga

Meie ministrid ei ole erinevalt oma väliskolleegidest veel harjunud süstemaatiliselt käima targa tööstuse võtmesündmustel, tippettevõtete kontaktüritustel, suurte eksporttööde üleandmisel ja mujal, kus Euroopas on tavaks oma riigi ettevõtlust esindada.

Komme näeb ette, et majandus- või välisminister peab lühikese kõne, toob ausalt välja ja kinnitab oma riigi tööstuse tugevusi. Sellega annab edasi sõnumi, et targa tööstuse piiriülesed ärisuhted on ministrile ja riigi valitsusele olulised.

Kui mõne maa ministrid seda ei tee, jääb mulje, et seal riigis poliitikuid tark tööstus ei huvita ning sealt pole mõtet koostööd otsida. Eestist on täna kahjuks selline mulje jäämas. Tõenäoliselt on selle otseseks hinnaks igal aastal mitmesaja miljoni euro ulatuses tegemata kõrgtehnoloogilist eksporti.

Eesti Masinatööstuse Liit on kutsunud nii majandusministrit kui ka välisministrit osalema terviklikus plaanis, kuidas järgmise aasta jooksul muuta Eesti tark tööstus Euroopas oluliselt nähtavamaks ja järsult tõsta väga kalli töö eksporti.

Me teame hästi, kus Eesti tulevased partnerid on ja mida nad tahavad. Ministritelt ei oota me muud, kui aeg-ajalt oma ajakavas mõne tunni leidmist, et võtmehetkedel kohal olla ja võtmeisikutele mõned õiged sõnad öelda. Seda pole palju. Euroopa mõistes on see tegelikult riigi ja targa tööstuse koostöö lihtsalt elementaarne tase.

Oleme lootusrikkad, et ministrid aasta peale need tunnid leiavad. Edasi teame juba ise väga hästi, kuidas aina uued ekspordisuhted üles ehitada ning ajapikku miljardid eurod Eesti perede rahakotti ja riigieelarvesse tuua. Ootame ministrite vastuseid ja koostööd, et Eesti inimesed rikkamaks teha.