Töötus suureneb keskpanga sügisese prognoosi kohaselt tänavu seitsme ning tuleval aastal kaheksa protsendini. Mullu oli see 5,6 protsenti.

Tarbimise maht on langenud, kuid tarbimise põhi jääb Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul ilmselt käesolevasse aastasse. "Kui kindlustunnet oleks rohkem ja majapidamiste sissetulekud kasvaksid, siis oleks ruumi ka rohkem tarbida."

Tööturu olukord on aga jätkuvalt väga hea, märkis Kaasik. "Raskused, mida me mujal näeme, ei ole väljendunud selles, et hõive oleks oluliselt kahanenud. Vastupidi, käesoleva aasta esimeses pooles oleme näinud praktiliselt rekordilist hõivet. Tõsi, statistikaameti näitaja puhul tuleb silmas pidada seda tõdemust, et eelmisel aastal ei võetud veel arvesse kõiki Ukraina põgenikke, kes ka tööturule juba sisenesid."

Kaasik märkis, et kuigi tööhõive seis on hea, ei tähenda see, et see oleks nii kõikides sektorites. "Me tegelikult oleme näinud statistika järgi vähemalt, et on sektoreid, kus pilt enam nii roosiline ei ole. Olgu see töötlev tööstus või ehitus, kus hõivenäitajad on selgelt vähenema hakanud, samal ajal kui avalikus sektoris erinevate kriiside tulemusel on teenuste osutamiseks inimesi hõivatud rohkem," rääkis Kaasik.

Tööjõu tootlikkus on samal ajal aga kahanenud, mis ei ole jätkusuutlik, märkis Kaasik. Üks põhjus on ka selles, et ettevõtted ootavad, et nõudluse alanemine on ajutine ja ei soovi kohe töötajaid vallandama hakata, mille tõttu hoitakse neid pigem alakoormatuna või vähetootlikul tööl.

"Pikemas perspektiivis muidugi, kui nõudlus ei peaks taastuma, on oht, et ka ilmselt reaktsioon hõives saab tulema," ütles Kaasik.

Kaasiku sõnul on ettevõtetel töötajate alalhoidmine võimalik, kuna hinnakasv on olnud kiirem kui palgakasv ja ettevõtetel on veel puhvreid ja finantsilist jõudu töötajaid tööl hoida. See tähendab aga, et reaktsioon majanduslangusele võib tööturule jõuda viitega. Reaalne tööjõukulu on praegu inimese kohta väiksem kui 2021. aastal.

Viimastel aastatel on palgakasv olnud kahekohaline, edasi see aga aeglustub enam kui keskpank varem ootas. Tänavu ootab Eesti Pank keskmise palga kasvuks 11,5 protsenti ning 2024. ja 2025. aastal 6,1 protsenti. Viimast hoiab tagasi ka muutus tulumaksu süsteemis.

Varem oli hinnakasv oluliselt kiirem palgakasvust, palkade ostujõud on nüüd taastumas. "Sellegipoolest palga ostujõud on väiksem kui ta oli enne kiire hinnakasvu algust," rääkis Kaasik. Keskpank prognoosib, et palga ostujõud jõuab languse-eelsele tasemele 2025. aastal.