Kolmapäevane Eesti Päevaleht kirjutas, kuidas peaminister Kaja Kallase abikaasa Arvo Hallik esitas advokaadi vahendusel kahjunõude idavedude skandaalist arvamusartikli kirjutanud endisele Tartu Ülikooli õppejõule Valdar Parvele ning sai temalt vabanduse ja 1500 eurot.

Soonvald ütles ERR-ile, et tegu on selgelt sooviga vaigistada teistsugused arvamused.

"See on signaal ajakirjandusele, et olge ettevaatlikud, ärge mängige, ärge lubage isegi arvamuslugudes mitmetähenduslikku keelt ja mõtet. Kahtlemata võib perekond Kallase huvides olla see, et viia teemat võimalikult eemale peamisest probleemist, milleks on Kaja Kallase moraalne kompass ja valetamine," tõdes ta.

Soonvaldi sõnul püüab toimetus iga kord enne avaldamist lugusid toimetades minimaliseerida potentsiaalseid kohtulugusid.

"Keegi ei arvanud ega arva reaalselt, et Kaja Kallas ja Arvo Hallik on üksteise variisikud või vastupidi. See oli selgelt kalambuur ja kujund," sõnas ta ja lisas, et maailma arvamuslugude ajalugu, ka kohtuajalugu on täis näiteid, kus selline kalambuur, mis võib kellegi jaoks provokatsioonina mõjuda, on põhjendatud, et ühiskonnas diskussiooni elavdada või tekitada.

"Antud juhul see kalambuur, kujund, tõsi, mis faktiliselt ei ole tõde, läks peaministri perele niivõrd hinge, et nad eelistasid kohe saata meie arvamusloo autorile [teate], et kahepäevase etteteatamisega tuleb maksta 1500 eurot," rääkis Soonvald.

Ta lisas, et pärast paaripäevast arutelu ja konsulteerimist kirjastuse advokaadiga otsustati, et lihtsam on faktiviga ära õiendada, kuid see ei tähenda, et Delfi Meedia või üldse Eesti ajakirjandus ei peaks käsitlema seda, mismoodi perekond Kallas püüab ajakirjandust vaigistada ja defokusseerida teemat rõhuasetustega, mis on Kaja Kallase puhul viiendajärgulised.

Soonvaldi sõnul ei ole soov ajakirjandust vaigistada esmakordne, seda on ka varem ette tulnud. Ajakirjandusel tuleb jätkuvalt ettevaatlik olla ja oma tööd teha ning sellel lool ei ole pikas perspektiivis väga suurt tähendust, kuid on suur tähendus asjaolus, et tegu oli esimese korraga, kus Arvo Hallik sellel teemal ise mingi sammu astus.

"Varem on ta lasknud oma äride ja moraali eest rääkida Kaja Kallasel ja see on esimene kord, kus Arvo Hallik astus mingi sammu, kus ta nägi, et talle on justkui liiga tehtud ja tema vaimsele tervisele tehtud haiget. Varem selle kuu või veelgi pikema perioodi jooksul pole Hallik astunud avalikkuse ette ega võtnud vaevaks seletada kõiki oma suhteid Vene äridega, nende ettevõtetega, kes Venemaal äri teevad ega pole kordagi püüdnud tuua Kaja Kallast tule alt välja," sõnas ta.

Nõmper: tegu pole vaigistushagiga

Arvo Halliku advokaat Ants Nõmper ütles, et kahjutasuks nõutud 1500 eurot sisaldas nii varalist kui mittevaralist kahju.

"Summa peale mõeldes kaalusime nii olemasolevat kohtupraktikat, mille kohaselt on suurim väljamõistetud mittevaralise kahju summa 15 000 eurot, ja ka muid asjaolusid. Kõikide kaalumiste tulemusel leidsime, et 1500 võiks olla mõistlik," põhjendas ta.

Varaline kahju seisnes tema sõnul advokaadikuludes ja kohtutäiturikuludes, kahju osas aga on õigem inimene infot andma Hallik ise. Küsimusele, miks ei kasutatud võimalust esitada artiklile lihtsalt vastulause, vastas Nõmper, et nõudekirja esitamine on väga mõistlik tegevus, kui soovitakse kohut vältida.

"Vastulause esitamine antud juhul ei ole kuidagi põhjendatud, sest küsimuse all on ebaõiged faktiväited. Faktiväited on õiged või valed, neid ei saa vastulausega kuidagi ümber lükata," sõnas advokaat. "Faktiväited, mis on ebaõiged, lükkab avaldaja ise ümber, antud juhul me avaldajaga selle kompromissi ka saavutasime ja need väited ka ümber lükati."

Väitega, et tegu on vaigistuskaebusega, Nõmper ei nõustunud ja ütles, et vastupidine seisukoht on asjatundmatu.

"Esiteks, vaigistusnõudeid esitatakse igasuguste arvamusliidrite, kodanikuaktivistide ja ajakirjanduse vastu eesmärgil, et nende igapäevategevust takistada. Antud juhul ei ole autor ei arvamusliider, kodanikuaktivist ega ajakirjanik, vaid on arst ja selle nõudega ei saa kuidagi takistada tema tegevust arstina. Tema igapäevategevus jätkub samasugusel viisil ja tegu pole mingi vaigistushagiga," lausus advokaat.

Lisaks on vaigistushagide puhul summad Nõmperi sõnul hoopis teistsuguses suurusjärgus. Ta tõi näiteks, kuidas ajakirjanik Katrin Lustilt nõuti miljon eurot ja üritati tema vara arestida.

Arvo Hallik ütles ERR-ile, et kolmapäeval ei ole tal võimalik teema kommenteerimiseks aega leida.