Jahindusnõukogu on kehtestanud jahimeestele küll kohustuse piirata metssigade arvu sigade Aafrika katku ennetamiseks, kuid Euroopa Liidus pole lubatud toorest metssealiha müüa isegi juhul, kui see on kontrollitud ja tunnistatud ohutuks.

Lääne maakonnas tegutseva Linnamäe lihatööstuse juhatuse liige Marko Hiiemäe ütles, et metssigu tuuakse neile ümbertöötlemiseks pidevalt, aga kuna lihale turgu pole, on vastuvõtt piiratud.

"Me kindlasti sooviks neid tunduvalt rohkem vastu võtta, kui meil oleks ka väljundit metsseale rohkem. Esiteks me ei tohi müüa värsket metssealiha, aga me võime Eesti-siseselt müüa töödeldud kujul, kui liha on saavutanud teatava temperatuuri," rääkis Hiiemäe.

Sama kehtib riigist väljamüügiga – kuumtöödeldud metssealiha eksportida pole keelatud. Marko Hiiemäe lisas, et töötlemata ehk siis toore metssealiha müügikeeld paneb ka Linnamäe lihatööstuse raskesse olukorda.

"Iga päev loodame, et tuleb mingi teade, et keeldu kas leevendatakse või võetakse maha. Me iseenesest oleme ju kahe käega Eesti jahimeeste poolt. Me hea meelega töötleks ja otsiks rohkem turge metssealihale. Aga kuna riigi poolt on keeld peal, siis me kahjuks ei saa sellega tegeleda."

Eesti Tõusigade Aretusühingu ja jahimeeste seltsi regionaalministrile saadetud kirjas rõhutatakse, et võimalus kontrollitud ja ohutuks tunnistatud metssigu realiseerida hoogustaks nende ulukite suuremat küttimist ja pidurdaks sigade Aafrika katku levikut.

Praegu kasutavad jahimehed kütitud ja lihatööstusest tagasi saadud toorliha oma tarbeks, töötlemata kujul seda müüa ei tohi. Jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts leiab aga, et Eesti jahimees pole harjunud küttima prügikasti ja nende selleks sundimine tekitab vastuseisu.

"Tegelikult on olemas nõudlus toitlustusettevõtete poolt ka toorliha kasutamiseks ja ka toorlihatoodeteks, mis puudutab pelmeene või ravioolisid."

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumist öeldi ERR-i uudistele, et ministeerium pole valmis teemat kommenteerima, sest seakasvatajate ja jahimeeste pöördumist pole veel arutatud.