Septembri lõpu seisuga on Eestis töötuna arvel 49 286 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 7,4 protsenti. Statistikaameti andmetel on töötuse määr tõusuteel.

Tööpartaalid kinnitavad, et vabade ametikohtade arv on aastatagusega võrreldes vähenenud ning konkurents ühele ametikohale oluliselt tõusnud.

Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul on üks põhjus üleüldine majanduse jahenemine, kus ettevõtted loovad vähem töökohti. Teiseks on Eestisse saabunud Ukraina põgenike võrra kasvanud  Eesti rahvaarv. Nii  on lisaks töötute arvu kasvule tõusnud ka hõivatute määr.

"See on selge, et tööturul on rohkem inimesi. Võrreldes selle aasta teise kvartali andmeid aastatagusega, siis meil on 21 000 hõivatut rohkem," ütles Vassiljeva ERR-ile. "Töötuid on rohkem 8500 võrra. Mõlemas suunas on toimunud kasv."

Hõivatute arv on kasvanud rahvaarvu suurenemisest, aga töötute arvu kasv näitab, et majandus hakkab langusele pöörduma, lisas Vassiljeva.

CV keskuse turundusjuht Henry Auväärt ütles, et võrreldes eelmise aastaga on tööpakkumisi tööturul 20-30 protsenti vähemaks jäänud. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et kui koraoonakriisi ajal 2020-2021 pandi värbamine sisuliselt seisma, siis sellele järgnes omakorda umbes aasta kuni poolteist rallit, kus tööpakkumisi oli palju, et vahepealset seisakut kompenseerida.

"Nüüd ongi olukord selline, kus on hakanud tööturg normaliseeruma tööpakkumiste arvude osas. Kui me nüüd hoopiski võrdleksime hoopiski tavapärast taset enne tervisekriisi ja praegust taset, siis näeme, et see tööpakkumiste arv, mis praegu turul on, on sarnane 2019. aastale," ütles Auväärt.

Tööportaali CV.ee turundusjuht Karla Oder tõdes, et ettevõtted on oma kasvuplaanid seisma pannud ning nii aktiivselt enam ei värvata. See tähendab, et konkurents ühe töökoha pärast läheb järjest tihedamaks

"Kandideerimisaktiivsus on tõusnud kuni  30 protsenti, mis tähendab seda, et tööturul on rohkem kandidaate ja konkurents on oluliselt tihedam," ütles Oder.

Ka palgasurve on mõnevõrra vähenenud, tõdes Oder.

"Kuna töötajaid on lihtsam leida, siis ei teki sellist üleostmise momenti. Teiselt poolt on palgasurve vähenemine tööandjale ka halb uudis," ütles Oder. "Kui töötajad tajuvad, et palgaläbirääkimistel on jämedam ots tööandja käes ja palka ei tõsteta, siis pöörduvad need rahulolematud töötajad tagala kindlustamiseks tööturule ringi vaatama. "