Teie Keskerakonna juhiks saamise järel on erakonnast lahkunud riigikogu liikmed Jaanus Karilaid ja Tõnis Mölder. Lahkunud on ka lihtliikmeid, näiteks erukindral Neeme Väli või endine peasekretär Priit Toobal. Keskerakonna riigikogu fraktsiooni juht Tanel Kiik ütles eelmisel reedel ERR-ile, et kui Mihhail Kõlvart ei suuda erakonna senist joont hoida, võib lahkujaid tulla veel. Mihhail Kõlvart, kas teie saate aru, millised sõnad ja teod teie juhitavas Keskerakonnas on need, mis on pannud inimesi lahkuma ja võivad veel lahkuma panna?

Tänaseks on kongressist möödunud kaks nädalat ja tegelikult ei ole Keskerakond selle aja jooksul andnud ühtegi signaali, mille puhul saaks öelda, et erakond on muutunud või kavatseb muuta ideoloogiat. Seega ma arvan, et suurem osa nendest inimestest, kes otsustasid erakonnast lahkuda, olid seda enda jaoks otsustanud veel enne kongressi.

Ma pean tunnistama, et ma kahjuks ei ole jõudnud iga inimesega rääkida. Samas olen ma selle kahe nädala jooksul ka väga paljude erakonnakaaslastega kohtunud. Ja on väga erinevad emotsioonid ja erinevad ootused. Jah, tuleb tunnistada, et nende erakonnakaaslaste seas, kes olid minu suhtes skeptilised enne kongressi, emotsioon praegu positiivne ei ole. Aga on ka palju neid, kellel on ootus positiivne ja kes on valmis selleks, et meid ootab päris suur töö.

Aga mina pöördusin juba enne kongressi ja ka peale kongressi erakonna liikmete poole ning andsin mõista, et täna ei ole minu jaoks vahet, kas keegi mind toetas või mitte. Isegi kas praegu toetab või mitte. Me oleme üks erakond ja meil on ühised eesmärgid. Ma saan aru, et see kõlab natuke suure paatosega, aga nii see on!

Tanel Kiik ütles, et lahkujaid võib tulla veel. On teil aimu, kes need inimesed võivad olla? Kas ka Keskerakonna fraktsioonist? Olete te nendega rääkinud, püüdnud üks ühele ja silmast silma nende inimestega suhelda?

Ma olen väga paljude inimestega suhelnud. Ma ei saanud suhelda Jaanus Karilaiuga. Ta ei vastanud minu telefonikõnele. Mul on siiralt väga kahju, et Tõnis (Mölder - toim) otsustas lahkuda, sest temaga meil oli alati väga konstruktiivne kontakt ja koostöökogemus nii linnasüsteemis kui ka erakonnas.

Oli ka teisi inimesi, kes võib olla liiga isiklikult olid kriitilised nii enne kui ka peale kongressi. Aga kõigile oli antud väga selge signaal – Unustame ära! Alustame puhtalt lehelt!

Kindlasti erakonnas ei juhtu sellist olukorda, et nüüd keegi mõtleb, kuidas kättemaksu korraldada või kedagi karistada. Ma suhtlen erinevate inimestega ja võib-olla kõige rohkem just nende inimestega, kellel on küsimusi. Ja on antud erakonnale väga selge signaal, et kui on kriitikat, kui on küsimusi, siis arutame! Juba sel nädalal toimub meil suur koosolek, kuhu on kokku kutsutud kõik piirkonnajuhid, osakonnajuhid, riigikogu liikmed, juhatuse liikmed. Ja selle koosoleku eesmärk ongi, et kui on küsimusi, kui on kriitikat, räägime otse omavahel. 

Jaanus Karilaid, Tõnis Mölder, Neeme Väli. Nemad kõik läksid Isamaasse. Kas see teeb teie elu nüüd lihtsamaks, kui rahvuskonservatiivsete vaadetega inimesed lähevad Keskerakonnast ära Isamaasse?

No ma arvan, et ka mina olen tegelikult pigem konservatiivse maailmavaatega. Kas see (lahkumised - toim) on maailmavaate küsimus või eelnevate kokkulepete küsimus, on raske praegu öelda.

Ja tegelikult on Isamaa ise üle elanud sama olukorra. Isamaast lahkus nii palju inimesi, et nad suutsid isegi eraldi erakonna luua. Aga vaatamata sellele see erakond on praegu päris heas poliitilises vormis. Jah, meil on praegu rasked ajad, aga me arvame, et ka meie suudame taastada või saavutada hea poliitilise vormi.

Aga räägime etteheidete sisust, mida kasvõi Tanel Kiik on teinud eelmisel reedel. Kiik ütles, et talle jääb mulje, justkui oleks erakond otsustanud mingi kursimuutuse, mida enamik kongressi delegaate tegelikult ei toetanud. Kiik tõi kolm näidet. Teie kaasabil toimunud võimupööre Narvas, millega võeti maha linnapea Katri Raik. Ja ka see, kuidas teie meeskonna liige Aleksei Jevgrafov nimetas ühe Raigi mahavõtmise põhjendusena punaarmeelaste tänavasiltide eemaldamist. Teine märk kursimuutusest, mida Kiik nimetas, oli Andrei Korobeiniku vabandus Vene numbrimärkidega autodega sõitjate ees. Ja kolmandaks, Tallinna abilinnapea Andrei Kante avaldus ajalehes Pealinn, et üleminek eestikeelsele haridusele võib tähendada inimõiguste rikkumist. Need olid kolm näidet, mida Kiik tõi. Miks me nägime selliseid sõnu ja tegusid kohe peale teie erakonnajuhiks saamist? Kas see ongi Mihhail Kõlvarti nägu Keskerakond?

No vot! Teie, lugupeetud ajakirjanik, kui loete artiklit, siis kindlasti artikli pealkiri ei ole ainuke lause, mis teid huvitab. Ja ma arvan, et tegelikult ka teie teate selle teema puhul, et asjad nii ei olnud. Aga räägime siis detailsemalt.

Kõigepealt Vene numbrid. See, mida rääkis Andrei Korobeinik, ei ole absoluutselt see, mida talle ette heidetakse. Esiteks, ta ei palunud vabandust Venemaa eest või Venemaa kodanike eest. See, mida tema rääkis, oli Ukraina põgenike omand. Autod Vene numbritega. Väga palju Ukraina põgenikke on saabunud Eestisse autodega, millel on Vene numbrid. Ja nende autode konfiskeerimine oleks ebaõiglane ja ebaõige. Sellest ta rääkis ja sellele juhtis tähelepanu.

Rääkimata sellest, et lugupeetud siseminister kõigepealt ütles, et me konfiskeerime ja siis mõni hiljem päev ütles: "Ei, me ei konfiskeeri." Ja seda teemat me millegipärast ei aruta, et valitsuse liige lubab endale selliseid signaale ja juba mõne päeva pärast ütleb, et ei, nii seda ei tule.

Tegelikult oli algusest peale teada, mida ütles Andrei Korobeinik ja millest ta rääkis. Miks me heidame talle ette seda, mida tegelikult ei ole olnud? Või me siis tõesti arvame, et see oleks normaalne, et me Ukraina inimeste käest võtaksime nende omandi ära? Või saadame need Ukraina inimesed Venemaale, et nad seal hakkaksid enda autosid müüma?

Meie sundisime neid inimesi sõitma Venemaale, sest nende jaoks oli see päris suur raha, mida nad võisid kaotada. Miks selle eest keegi ei võta vastutust, et terve rida Ukraina inimesi pidid sõitma Venemaale? Ja mis seal nendega võis juhtuda. Keegi sellest ei räägi.

Mina olen Andreiga siin sajaprotsendiliselt nõus, et see ei olnud normaalne. Kas just sellisel viisil seda oli vaja sõnastada? Et tekiks selline pealkiri? Võib-olla ei olnud vaja. Aga selleks, et anda Ukraina inimestele signaal, oli see adekvaatne.

Võtame järgmisena Narva teema, mis kerib edasi. Narva endine linnapea Katri Raik oli üleeile ETV "Esimeses stuudios" ja rääkis sellest, et teie, Mihhail Kõlvart, käisite kaks korda enne võimupööret Narvas ja aitasite seda organiseerida. Miks te seda tegite?

Räägime faktidest. Esiteks, lugupeetud Katri Raik oli ise koalitsioonis Keskerakonna fraktsiooniga või fraktsiooniga, kus olid keskerakondlased. Ja paralleelselt sellega pidas ta läbirääkimisi teise fraktsiooniga, kus olid samamoodi keskerakondlased, et välja vahetada koalitsioonipartner. Ehk ta oli ühes koalitsioonis keskerakondlastega ja korraldas läbirääkimisi selleks, et luua koalitsioon teiste keskerakondlastega. Ja see tundus normaalne.

Ma tuletan meelde, et Keskerakonnas tekkis arutelu, miks Jevgrafov korraldab läbirääkimisi sellisel viisil, et tekiks uus koalitsioon. Ja mulle heideti ette, miks mina selle probleemiga ei tegele. Et keskerakondlased on valmis umbusaldama keskerakondlasi ja Kõlvart sellega ei tegele. Mul muidugi tekkis küsimus, miks mina peaksin sellega tegelema, sest erakonna esimees (tol hetkel Jüri Ratas - toim) pidi ju sellega tegelema.

Aga okei, ma ei teinud sellest reklaami, aga tõesti läksin ja hakkasin sellega tegelema. Ja selle tulemuseks keskerakondlased leppisid omavahel kokku, miks peab igal juhul ühes või teises koalitsioonis olema Katri Raik või tema nimekiri. Keskerakondlased leppisid kokku, et kaks fraktsiooni moodustavad ühe fraktsiooni ja sellega ei olnud vaja ka koalitsiooni luua. Üks fraktsioon ongi praegu võimul.

Nüüd etteheide, et Jevravov andis intervjuu, kus tõi välja ühe põhjuse. See on üks põhjus, mida me kuulsime intervjuus. Aga neid põhjusi oli seal terve rida. Selleks on ametlik dokument, kus kõik need põhjused on välja toodud. See, et tema intervjuu ei olnud väga adekvaatne, seda ma olen juba korra kommenteerinud. Aga neid (Raigi tagandamise - toim) põhjusi oli seal päris palju.

Üheks põhjuseks oli koostöö puudumine linnavalitsuse ja linnavolikogu vahel. Ja see, et linnavalitsus saatis kaks tundi enne istungit dokumente, mida volikogu pidi vastu võtma. Kujutage ette, kui Tallinnas see juhtuks. Kuidas reageeriks Tallinna opositsioon? See ei ole mõeldav, sest see peab toimuma vähemalt nädal aega varem.

Olid ka probleemid hangetega. Või see, et lugupeetud endine linnapea Katri Raik enne valimisi lubas, et ta teeb kõik selleks, et linnavalitsuse liikmed enam ei saaks tasu nõukogudes ja peale seda, kui ta sai linnapeaks, mida ta tegi. Määras ennast kolme nõukogusse ja sai tasu kolmest nõukogust. Et sellest me ei räägi!? Mulle tundub, et seal oli piisavalt põhjusi, miks umbusaldust esitada.

Sellest Raigi intervjuust ETV-s tuli veel huvitavaid aspekte välja. Katri Raik kirjeldas, et temalt Narva volikogu liikmed nõudsid temalt võimule jäämise eeltingimusena korruptiivse maiguga tegusid, mille pärast ta käis ka kapos rääkimas. Et talt nõuti, et ta võimaldaks Narva haridusjuhtidena jätkata eesti keelt mitteoskavatel volikogu liikmetel. Kui nüüd keskerakondlane Jaan Toots saab Narva linnapeaks, siis kas tema võimaldab eesti keelt mitte oskavatel Narva haridusjuhtidel jätkata? Kas teie Keskerakonna juhina taunite või pigistate silma kinni, kui eesti keelt mitteoskavatel Keskerakonda kuuluvatele Narva volinikele antakse töökoht selle eest, kui nad toetavad linnapeana Jaan Tootsi? Kas selline kokkulepe oleks moraalselt lubatav?

Meie saame ju välja mõelda terve rida erinevaid skeeme ja see, mida te ütlesite, on teooria. Kui selle osas on fakte, siis see on tõepoolest väga konkreetne case, mida peab uurima politsei.

Katri Raik väidab, et tema käest sellist asja nõuti ja tema keeldus ning nüüd ta oletab, et äkki siis need eesti keelt mitteoskavad haridusjuhid saavad oma ametikohad selle eest, kui toetavad teist inimest.

Katri Raik samamoodi lubas, et ta ei võta või üldse lõpetab sellise skeemi, kus linnavalitsuse liikmed saavad tasu nõukogudest ja siis tuli välja, et ta ise sai seda tasu. Et üks inimene võib teise inimese kohta väga palju erinevaid asju rääkida ja süüdistada. See ei tähenda, et seda tuleb võtta aluseks. Kui te soovite minu hinnangut, siis minu hinnang on väga konkreetne. See on case, mida peab uurima politsei, kui see leidis aset. Ükski linnapea ei saa sellist asja lubada. Ja ma olen kindel, et Jaan Toots seda kindlasti ei lubanud. Lihtsalt see ei ole võimalik. See on väga lihtne vastus ja väga konkreetne hinnang.

Ja kolmas teema on just nimelt eestikeelsele haridusele üleminek, millele väidetavalt nüüd Narvas on oht, et tõmmatakse pidurit. Lähme siit Andrei Kante (Tallinna abilinnapea - toim) näite juurde. Kante viitas, et üleminek eestikeelsele haridusele võib olla inimõiguste rikkumine. Me mäletame, kuidas Jüri Ratas näiteks Mihhail Korbil palus ametist lahkuda, kui Korb tegi NATO suhtes ühe kahtleva avalduse. Miks teie ei ole palunud Kantel lahkuda peale sellist avaldust?

Esiteks see väide, mida te praegu natuke möödaminnes tegite, et Narvas on eestikeelsele õppele üleminekule tekkinud oht, kuna tuleb Keskerakonna linnapea. See on väga tõsine süüdistus. Mulle tundub, et teil ei ole alust seda väita!

Ei, seda ei väida mina. Katri Raik tõi selle näiteks, et juba üks eelnõu, mis oli vajalik üleminekuks, hariduslike erivajadustega tugikeskuse loomise eelnõu, see lükati volikogu menetlusest kohe välja. Esimene näide sellest, et uus koalitsioon ei hooli eestikeelsele haridusele üleminekuks, see on Katri Raigi näide ja väide.

See on tema hinnang. See ei ole faktiväide, see on tema hinnang. Ja see ei tähenda, et seda saab nüüd aluseks võtta.

Üleminek on tänaseks juba ajalooline fakt. See, mida tuleb arutada, on, kuidas seda saab päriselt ära teha. Mitte ainult loosungitega. Peamine probleem selles seisnebki, et on praegu väga lihtne öelda, et me ei saa hakkama. Me ei saa hakkama mitte sellepärast, et oleme vastu, vaid sellepärast, et seda ressurssi ei ole, kuidas üleminekut korraldada. Narvas ei ole piisavalt õpetajaid. Kuidas teha seda puhtfüüsiliselt? Nendest probleemidest on vaja rääkida. Ta (Kante - toim) muretseb, et lastel oleks võimalik õppida eesti keeles ja teha seda kvaliteetselt. Just see inimene, see poliitik, see linnajuht tegeleb sellega, et leida ressurssi ja luua vastav süsteem.

Aga sellest, kes pakub vaid loosungeid, sellest mingit sisulist kasu ei ole. Kohalikes omavalitsustes, nagu Narvas või Tallinnas ei ole sul aega ega mõtet loosungitega tegeleda. Sul on päris elu. Need on päris õpilased, päris õpetajaid ja päris koolid, kellega tuleb igapäevaselt tegeleda, et see päris üleminek oleks võimalik.

Andrei Kante on see inimene, kes tegeleb sellega kõige efektiivsemalt. Sest tema loob selleks süsteemi, mida riik pole loonud. Tema pakub erinevaid variante, kuidas õpilasi ja õpetajaid toetada. Ja see, millest tema rääkis, ta rääkis õppekvaliteedist! Ta ei rääkinud ainult venelastest, ta rääkis eesti lastest. Ka nende õppekvaliteet hakkab langema. Ja selles valguses ta ütles, et seda saab käsitleda ka nii, et see on õiguste rikkumine. Õppekvaliteedi langus, mitte üleminek. Õppekvaliteedi langus nii vene õpilastele kui ka eesti õpilastele. See hakkab toimuma. See toimub juba praegu. Kas paneme siis silmad kinni ja ütleme, et seda probleemi ei ole või me tegeleme sellega? Andrei Kante tegeleb selle probleemiga ja mina toetan teda!

Aga mida te plaanite teha, et Tanel Kiigele ja ka teie teistele kriitikutele Keskerakonnas, kellele tundub, et erakonnas on toimunud mingi suunamuutus, et neile see sõnum kohale viia?

Ma olen rääkinud meie inimestega kahe nädala jooksul regulaarselt ja kavatsen seda teha ka edaspidi. Ma kohtun nii meie tipp-poliitikutega selleks, et neid teemasid arutada, kui ka lihtliikmetega erinevates piirkondades. Minu jaoks see kampaania, mis oli enne kongressi, pole lõppenud – ma samamoodi sama aktiivselt kohtun inimestega.

Seletan lahti, räägin ka nendest konkreetsetest küsimustest, mida teie olete mulle esitanud. Kahjuks väga paljud meie erakonnakaaslased on teinud järeldusi ainult pealkirjadest ja sisu pole vaadanud. Aga pole midagi teha, ainuke võimalus on samamoodi asju lahti seletada ja otse inimestega rääkida.

Saate te täna kuulajatele avaldada, milliseid samme, sõnumeid, väljaütlemisi me järgnevate nädalate kuude jooksul näeme, mis lükkaksid ümber need teie erakonnasiseste kriitikute väited, et Keskerakonnast on saamas venemeelne erakond?

Esiteks need süüdistused ei ole õiglased. Rääkimata sellest, et oleks vaja siis ka lahti seletada, mida see peaks nagu tähendama. Mida see venemeelne erakond nagu peaks tähendama?

Me just arutasime Tanel Kiige kolme väidet ja väga detailselt!

Mina vastasin nendele küsimustele ja vastan ka edaspidi. Veel üks kord kordan, et ei erakond ega erakonna liikmed ei ole andnud selle kahe nädala jooksul ühtegi signaali, mida võiks kritiseerida sisu poolest.

Mina ei hakka loosungit praegu pakkuma ja loosungitega seda probleemi lahendama. Ma näen ainult ühte võimalust. Jah, see võtab aega. Aga ma leian aja selleks, et inimestega suhelda, kohtuda ja rääkida asjadest nii, nagu nad päriselt on.

Saatejuhi asi ei ole teha ettepanekuid, aga piltlikult öeldes oleks märgiline samm asendada Tallinnas haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante mõne teise Keskerakonna haridusvaldkonna spetsialisti, kasvõi endise haridusministri Jaak Aabiga. Ma usun, et kindlasti kaasneks sellega mainetõus eesti emakeelega valijate seas, mille puhul me näeme praegu reitingutes langust.

Kas päriselt teie, intelligentne inimene, pakute välja vahetada inimest ainult tema rahvuse tõttu? Kas ma päriselt kuulan seda praegu ERR-i raadiosaates?

Alustame sellest, et ma millegipärast arvan, et hea kolleeg ja erakonnakaaslane Jaak Aab ei ole valmis selleks. Ta on riigikogu liige. Väga tähtis riigikogu liige meie fraktsioonis. Ta on ka erakonna aseesimees.

Ja mis on võib-olla veel tähtsam, et Andrei Kante juba praegu näitas, et ta on väga efektiivne. Ta võib-olla ei ole efektiivne poliitik, aga ta on väga efektiivne ekspert. Ma igaks juhuks tuletan meelde, et ta on endine õpetaja. Sealhulgas ka õpetaja, kes andis tunde eesti keeles. Ta oli kooli direktor, kes korraldas enda koolis ja kahes koolis, kus ta töötas, eesti keele õpet. Ta teab päriselt, kuidas seda teha. Ja teeb ka seda päriselt selleks, et luua süsteemi ülelinnaliselt. Tema ongi ekspert.

Ma rohkem omalt poolt midagi igaks juhuks ei paku. Aga küsin, mis on teie sammud, mida inimesed lähemate nädalate-kuude jooksul näevad, et eestikeelsete Keskerakonna toetajate hulk hakkaks ka kasvama?

Konkreetsed tegevused, konkreetsed sõnumid. Mina ei hakka pakkuma poliittehnoloogiaid. Aeg näitab. Valija ja inimesed annavad enda hinnangud. See võtab aega.

Püüame intervjuu lõpetuseks rääkida valitsuse esitatud riigieelarvest ka. Teie roll erakonna juhina on nüüd ka kogu riigi asjadele ja probleemidele lahendusi pakkuda. Milline teie ettepanek antud olukorras on? Kas võtta laenu, kärpida kulusid või tõsta makse?

Ma ma arvan, et selles ongi probleem, et need ettepanekud on suhteliselt lineaarsed. Me praegu käsitleme eelarvet ainult järgmise aasta kulu ja tulu ridade valguses. Mis praegu puudub? Puudub arusaam, kuidas me kriisist hakkame välja tulema. Lõppude lõpuks me hakkasime seda tunnistama, et meid ootab majanduskriis. Aga eelarves ei ole sisse kodeeritud ühtegi instrumenti, mille abil me hakkame majanduskriisist välja tulema.

Jah, mina pakkusin nädal aega tagasi, et laen võiks olla lahendus, aga loomulikult mitte tegevuskulude katteks. Tuleb läbi mõelda, mis on need majandussektorid, mis vajavad investeeringuid. Või toetust selleks, et tasapisi luua baasi majanduskasvule. Majanduskasvu baasi loomisega  on vaja tegeleda juba kriisi ajal, mitte peale kriisi. See arutelu ja sellised käigud kahjuks puuduvad.

Ja kui meil oli erakonna esimeeste koosolek, siis minu sõnum oli, et kui me seda poliitilist vastasseisu ei suuda lahendada, püüame siis vähemalt arutada, mis võiks olla majanduse valem, mida suudame kokku leppida. Ja kui poliitikud ei suuda seda välja pakkuda, siis kaasame eksperte. Suurettevõtete juhid, majanduseksperdid, kutsume inimesi kokku ja otsime lahendusi. Praegu käib meil ainult poliitiline arutelu, aga tegelikult oleks vaja ekspertarutelu sel teemal.

Senisel kursil jätkates maksaks Eesti aastal 2027 laenudelt intresse tagasi 400 miljonit eurot aastas. Seda ka valitsuse liikmed pidevalt kordavad. See on suurem summa kui kogu kultuuriministeeriumi haldusala eelarve. Kust teie jaoks jookseb piir, kuhu peaksime tõmbama võlalae? Kui suurt aastast intressimakset teie Eestile lubaks?

Tegelikult see lahendus on ju olemas. Loobume sellest maksusüsteemi muudatustest (Reformierakonna maksuküüru kaotamine - toim), mis läheb maksma just 400 miljonit aastas. Sellest keegi ei võida, eriti kriisiolukorras, kus oleks vaja toetada inimesi, kellel on väiksem sissetulek. See maksumuutus toob rohkem raha nendele, kellel on palk suurem. Milleks seda vaja on? Selleks, et Reformierakond saaks enda lubadust täita valijate ees? See on liiga kallis hind, majandusele. 400 miljonit eurot! Rääkimata sellest, et see auk on juba eelarvesse sisse kodeeritud. Lahendus on olemas. Selleks on vaja poliitilist otsust.

Me teame, et Keskerakonna eelmine esimees Jüri Ratas ei saanud inimlikul tasandil üldse läbi Reformierakonna juhi Kaja Kallasega. See antipaatia oli vastastikune. Milline on teil inimlikul tasandil läbisaamine Kaja Kallasega? Kas parem kui Jüri Ratasel?

Mul on seda raske hinnata. Ma arvan, et mul on neutraalsed suhted inimestega. Ma konkreetsetele inimestele hinnanguid ei annaks, sest suhted poliitikute vahel peaksid sõltuma sellest, mis võiksid olla ühised huvid. Ja mitte poliitikute ühised huvid, vaid inimeste-rahva ühised huvid.

Me ei tea, kui kaua Kaja Kallase valitsus ja Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon püsib. Aga lahkhelid on silmaga nähtavad. Kasvõi valitsuse pressikonverentsidel. Isegi riigieelarve esitluse pressikonverentsil läksid valitsuse osapooled ja nende arvamused väga kardinaalselt lahku. Millistel tingimustel võiks selle riigikogu koosseisu ja matemaatika pinnal tulla kõne alla mõni teistsugune koalitsioon? Näiteks Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon?

Seda ju otsustab Reformierakond. Praegune poliitiline matemaatika näitab, et Reformierakond on tõenäoliselt võimul veel järgmised kolm ja pool aastat kuni valimisteni. Sellist koalitsiooni, kus on kõik teised erakonnad, välja arvatud Reformierakond, tõenäoliselt ei tule. Ehk siis neid valikuid hakkab tegema eelkõige Reformierakond.

Kui me praegu kritiseerime valitsust ja Reformierakonda ja samas ütleme, et valitsust tuleb muuta ja Keskerakond peab olema koalitsioonis, siis peaks see tähendama, et Keskerakond on koos Reformierakonnaga. Aga nüüd järgmine küsimus, mida me suudame sellega saavutada? Kas me tõepoolest suudame kurssi muuta? Kas Reformierakond on selleks valmis? Kas me suudame neid maksumuutusi ellu viia sellisel viisil, et leida ressurssi investeeringuteks? Ja ka enda lubaduse katteks? See on see küsimus! Mitte see, kas kellelegi meeldib või ei meeldi Reformierakond või Kaja Kallas.

Aga kuidas teile endale tundub, kas Keskerakonna fraktsiooni ühtsus on selline, mis võimaldaks selle fraktsiooni koosseisuga Keskerakonnal üldse valitsusse minna?

Tuleb tunnistada, et praegune olukord ei ole piisavalt stabiilne. Aga ma arvan, et juba mõne kuu pärast on fraktsioon kindlasti piisavalt ühtne, et vajadusel olla ka koalitsioonis. Aga see ei ole see küsimus, mida tuleb arutada. Küsimus on selles, mida me suudame saavutada selles koalitsioonis. Ainult ministriportfellide nimel kindlasti Keskerakond ei peaks osalema koalitsioonis. 

Niisiis lõpetuseks, kas kõik võib veel minna hästi?

Ma ei saa päris hästi aru, mida see küsimus peaks tähendama? Meie eesmärk on Keskerakonna positsiooni tugevdamine ühel või teisel viisil. Ja loomulikult me lähtume sellest, et me saame sellega hakkama.