"See on selge, et see protsess, mis kestis ligi aasta ja eelnes selle eelarve kokkupanemisele, omavalitsuste vaates midagi rõõmsat meile ei kujutanud. Me näeme küll ette arvestatavat kulupoole kasvu päris mitmes valdkonnas, aga samas tulupool jääb ju kõigil pea omavalitsustel samaks või isegi väheneb.
Nii et tahes-tahtmata tuleb meil kõigil kuskilt kokku tõmbama hakata," ütles Juhkami.

Juhkami rääkis, et kui näiteks haridusvaldkonnas on olemas teatav stabiilsus, siis teede olukord on segasem.

"Enamus Eesti osa omavalitsustest finantseerib teedeehitust ja ka suuremaid teeremonte ainult laenude arvelt. Ja see on ilmselgelt mitte kuhugi viiv praktika. See kasvatab ainult laenukoormust ja loob suuri uusi kohustusi, mis praegu on
võimendunud euribori tõusuga päris päris arvestatavalt," sõnas ta.

Rääkides käibemaksu tõusust, ütles Juhkami, et see kaks protsenti tuleb omavalitsustel kuskilt leida. "Eks esimese asjana vaadatakse üle oma igapäevased majanduskulud ja tööjõukulud," lausus ta.

"Aga ma juba kuulen siin valdadelt väga-väga erinevaid meetmeid,
mida kavatsetakse ette võtta alates lumelükkamise kokku tõmbamisest," sõnas Juhkami.

Juhkami rõhutas, et omavalitsuste võlakoormus läks eriti koroonaajal päris
kõrgeks, aga omavalitsuste lõikes on see siiski erinev. "Me saame ju aru, et iga võetud võlg vajab maksmist ja kui sa võtad laenu, siis intresse pead sa ikkagi leidma oma eelarve tulupoolelt järgmisel aastal," sõnas Juhkami.

Pikas perspektiivis ei saa Juhkami sõnul laen lahendus olla. "Me peame jõudma sinna, et omavalitsuste tulubaasid oleks sellised, mis võimaldaks vähemalt selliseid elementaarseid investeeringuid haridusse, taristusse ja teedesse teha
omatulude baasil, mitte pangast laenu küsides," ütles Juhkami.