Kevadel leppisid tööandjad ja ametiühingud kokku, et 2027. aastaks kerkib miinimumpalk 50 protsendini keskmisest palgast. Paika pandi ka tõusunurk, mille järgi peaks alampalk järgmisel aastal tõusma seniseltt 39 protsendilt 42,5 protsendini keskmisest palgast.

Eesti Panga värske prognoosi järgi tähendaks see miinimumpalga kerkimist umbes saja euro võrra 827 euroni. Tööandjate keskliidu tegevjuht Aas ütles, et kokkulepe sündis suure poliitilise surve all.

"Aga sinna said sisse kirjutatud ka teatud riskistsenaariumid, et kui majandus on jooksvalt languses ja tööpuudus kasvab, siis on õigus ajutiselt seda alampalga kasvutempot ka vähendada," meenutas Aas.

Need riskid on Aasa sõnul realiseerunud. Eesti Panga majandusprognoos lubab selleks aastaks 2,2 protsendilist majanduslangust. "Kui ettevõtetel ei lähe väga hästi, kui müügimahud kukuvad, tulud kukuvad, siis on väga raske ka palku tõsta," sõnas Aas. "Need kulud ja tulud peaks olema ikkagi ühes rütmis."

Seniseid sihte järgides küündiks järgmise aasta miinimumpalga tõus 14 protsendini. Aasa sõnul võiks seda sihti pisut allapoole tuua. "Tõenäoliselt me räägime ikkagi alampalga kasvust, mis on kümme protsenti ja enam," ütles Aas. "See on oluliselt kõrgem, kui järgmise aasta prognoositav inflatsioon, mis tähendab, et kõige madalama palga saajate ostujõud ja majanduslik olukord igal juhul peaks paranema." 

Ametiühingute keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel usub, et palgatõusu tempot pidurdada ei maksa. Ta märgib, et majanduslangus paistab selle ja eelmise aasta näitajates. "Aga miinimumpalka me hakkame kokku leppima järgmiseks ehk 2024. aastaks. Ja 2024. aasta prognoosidest enam langust vastu ei vaata, seal on juba kerge tõus," rääkis Toomel.

Eesti Pank prognoosib järgmiseks aastaks 1,4 protsendilist majandustõusu. Aas tuletas meelde, et kevadel prognoositi majandusele paremat käekäiku juba selleks sügiseks. "Me võime loota, et see kõik juhtub järgmisel aastal aga me ei saa selles sada protsenti kindlad olla," sõnas Aas. "Me oleme olnud optimistlikumad kui on reaalne elu. Ja järgmise aasta suhtes peab olema üsna ettevaatlik vaadates ka seda, mis toimub meie lähimate naabrite juures."

Samas kinnitas Aas, et tööandjad ei plaani taganeda kevadise kokkuleppe lõppeesmärgist kergitada 2027. aastaks alampalk 50 protsendini riigi keskmisest palgast. "Kui me ühel aastal teeme natuke väiksema tõusu, siis tuleb see järgmisel-ülejärgmisel aastal tasa teha," lubas Aas ning rõhutas, et seepärast ei saa ka järgmise aasta kasvunurk väga väike olla.

Ametiühingute ettepanek on aga vastupidine. Toomeli sõnul tasub just nüüd teha ära kiirem palgatõus.