"Tegelikult muutub rändepakt Eestile sisulise töö koha pealt päris vähe, aga see on põhimõtteline muudatus Euroopa Liidu (EL) jaoks ja just nende riikide jaoks,
kes on rändesurve all. Muutub see, et kui siiamaani oli teiste riikide abistamine vabatahtlik, siis nüüd on abi andmine rändesurve all oleval riigil on kõigile kohustuslik," rääkis siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi.

Riik saab valida, milliste vahenditega rände sihtmaale appi minna, ja selleks on kolm võimalust.

"Üks võimalus on see, et võtta sealt inimesi ära, kes sinna on saabunud ja tegeleda nendega ise. Teine variant on see, et anda rahalist abi, et nad saaksid paremini kohapeal hakkama. Ja kolmas variant on saata tehnikat või eksperte. ju. Ja see on iga liikmesriigi valida, aga abistama peab," sõnas Mägi.

Mägi märkis, et Eesti panus Euroopa Liidus on 0,26 protsenti ehk siis, kui komisjon määrab ära, kui suurt abi tuleb osutada, siis Eesti peab panustama sellest 0,26 protsenti.

"Esimest korda ajaloos pandi kokku ka menetlus: tagasisaatmine ja varjupaigamenetlus olid varem eraldi õigusnormid, kuid nüüd on need pandud kokku ja nad lähevad loogiliselt ühest vormist teise üle. See muudab menetluse lihtsamaks ja kiiremaks," lausus Mägi.

Ta lisas, et esimest korda ajaloos luuakse regulatsiooni fiktsiooni element. "Välismaalane, kes jõuab Euroopa Liidu liikmesriigi riigipiirile ja ei ole siin staatust saanud, siis tema tegelikult ei ole sisenenud Euroopa liikmesriiki ehk tehakse piirimenetlus ja selle piirimenetluse käigus inimest riiki ei lubata, selgitatakse välja, kas tal on õigus tulla Euroopa Liitu, kas tal on õigus saada rahvusvahelist kaitset või kui ei ole, siis koheselt saadetakse tagasi," sõnas Mägi.

Ta ütles, et kiiremaks lähevad erinevad vaidlustusmenetluse protsessid, sealhulgas liikmesriikide vahel toimunud ebaseaduslikul rändel tabatud isikute vahetamine.

"Kui näiteks inimene on Lätis sisenenud ja Lätis palunud varjupaika, aga me avastame ta Eestis, siis Lätti toimetamine läheb oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks.
Sellist varianti, et mõni EL liikmesriik poleks rändepaktiga nõus, ei ole. "See on määruse tasemel kokku lepitud ja kõik liikmesriigid peavad panustama, ise saab valida, kuidas panustad: kas võtad kümme inimest riiki või maksad piltlikult öeldes sada tuhat eurot," sõnas Mägi.

Täpsemad panustamise vormid, ja mida üldse oodatakse, selgub iga konkreetse
kriisi korral eraldi.