Oluline reedel, 6. oktoobril, kell 21.04:

- Rootsi kaalub hävituslennukite Ukrainale andmist, kuid tingimuseks on NATO-ga liitumine

- Politico: Biden kaalub välisministeeriumi vahendite kasutamist Ukraina aitamiseks

- Pentagon: Ramsteini kohtumisel osalevad Austin ja Brown

- Ukraina õhukaitse tulistas alla 25 Vene ründedrooni 33-st

- Ukraina saab Zelenski sõnul eurooplastelt rohkem õhutõrjesüsteeme

 - Zelenski on kindel, et Ukrainal on mõlema suure USA partei toetus

- Putin: Venemaa võib uuesti alustada tuumakatsetuste läbiviimist

- Venemaa rünnaku tõttu hukkus Harkivi oblastis vähemalt 51 inimest

Ukraina hävitas kalli Vene elektroonilise sõjajaama R-330Ž Žitel

Tauria väerühma rühma juht Oleksandr Tarnavskõi teatas, et ukrainlased hävitasid Tauria suunal Venemaa elektroonilise sõjapidamise jaama R-330Ž Žitel ja 323 vaenlase sõdurit.

"Möödunud ööpäeva jooksul andis vastane 13 õhulööki ja sooritas 915 suurtükirünnakut, toimus 24 lahingukokkupõrget. Tauria väerühma raketi- ja suurtükiüksused täitsid ööpäeva jooksul 1270 tuleülesannet. Vaenlane kaotas 24 tunniga 323 inimest, kaks okupanti alistus," kirjutas Tarnavskõi sotsiaalmeedias.

Tarnavskõi teatas ka, et hävitati 44 ühikut vaenlase sõjatehnikat, sealhulgas 4 tanki, tosin soomukit, pool tosinat suurtükki, raketiheitja, üheksa drooni, kümme autot ja eritehnikaühikut, samuti kaks moonaladu ja üks väga tähtis vaenlase rajatis – elektroonilise sõjapidamise jaam R-330Ž Žitel.

Pentagon: Ramsteini kohtumisel osalevad Austin ja Brown

Brüsselis peetakse teisipäeval järjekorras 16. Ukraina kaitse siderühma ehk niinimetatud Ramsteini kohtumine, kuhu tulevad teiste seas USA kaitseminister Lloyd Austin ja staabiülemate ühendkomitee vastne esimees kindral Charles Q. Brown, edastas Pentagoni veebileht reedel.

"See on UDCG (Ukraina kaitse siderühma) 16. kohtumine pärast seda, kui minister Austin moodustas rahvusvahelise rühma 2022. aasta aprillis," seisis avalduses.

Märgitakse, et Pentagoni juht ja staabiülemate ühendkomitee esimees liituvad ligi 50 riigi kaitseministrite ja kõrgete sõjaväeametnikega, et arutada Ukraina hetkeolukorda ja rahvusvahelise üldsuse toetust Ukraina rahvale vahendite andmiseks oma ala kaitsmiseks.

Austin võtab Brüsselis osa ka 12. oktoobril NATO peakorteris toimuvast NATO kaitseministrite kohtumisest.

Ukraina kaitse siderühma eelmine nõupidamine Ramstein-15 peeti 19. septembril.

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ütles kohtumise tulemuste kohta, et lepiti kokku võimekuste koalitsiooni (Capabilities Coalition) loomise algatus, mille põhieesmärk on tulevase Ukraina kaitseväe ettevalmistamine.

Tema sõnul kinnitasid Kiievi partnerid taas oma lubadust Ukrainat toetada.

Lisaks ütles Umerov, et Ukraina, Eesti ja Luksemburg käivitasid Ramsteini formaadi raames IT-koalitsiooni. Jutt on Ukraina kaitseministeeriumile ja kaitseväele turvalise ja jätkusuutliku IT-taristu loomisest, mis võimaldaks Ukrainal olla lahinguväljal tõhusam.

Zelenski: Venemaa võib taas püüda Ukraina elektrivõrku hävitada

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas reedel, et Venemaa üritab sel talvel taas Ukraina elektrivõrku hävitada ning Kiiev teeb ettevalmistusi oma kütterajatiste kaitsmiseks.

"Sel talvel üritavad Vene terroristid taas meie elektrisüsteemi hävitada," ütles Zelenski oma igaõhtuses videopöördumises.

"Oleme ohust täielikult teadlikud," lisas Zelenski.

Rootsi kaalub hävituslennukite Ukrainale andmist, kuid tingimuseks on NATO-ga liitumine

Rootsi kaitseminister Pål Jonson teatas reedesel pressikonverentsil, et riigi valitsus palus Rootsi kaitseväel uurida Gripeni hävituslennukite Ukrainale saatmise võimalikkust.

Samas ütles Jonson, et hävituslennukite saatmise eeltingimus on see, et Rootsi on paremini kaitstud läbi NATO liikmelisuse.

Ühtlasi teatas Jonson uuest Rootsi abipaketist Ukrainale. Paketi maksumus on ligi 200 miljonit dollarit ning see koosneb suuresti laskemoonast ja varuosadest varem annetatud relvasüsteemidele.

Politico: Biden kaalub välisministeeriumi vahendite kasutamist Ukraina aitamiseks

USA president Joe Biden kaalub USA välisministeeriumi vahendite kasutamist Ukraina aitamiseks, sest kongressi heakskiitu uue Ukraina abipaketi vastu võtmiseks ei pruugi lähiajal saabuda, vahendab Politico.

21. septembri seisuga jäi USA valitsusel umbes 650 miljonit dollarit Ukraina abistamiseks kõige hilisemast kongressi poolt eraldatud 4,6 miljardi dollari suurusest abipaketist.

Selleks, et Ukraina abistamine ei katkeks nende vahendite lõppedes, kaalub Bideni administratsioon välisministeeriumi grandiprogrammi kasutamist Ukrainale täiendava relvaabi osutamiseks. Administratsiooni ametnike sõnul ei vajaks selline otsus kongressi heakskiitu, sest tegemist on juba olemasoleva kongressi poolt varem heakskiidetud grandiprogrammiga.

Ukraina õhukaitse tulistas alla 25 Vene ründedrooni 33-st

Ukraina võimud teatasid, et öösel õnnestus tulistada alla 25 Vene ründedrooni Shahed-136. Kokku kasutas Venemaa viimases droonirünnakus Ukrainale 33 drooni.

Ukraina õhukaitse teatas neljapäeva hilisõhtul, et mitmes Ukraina oblastis on kuulutatud välja Vene droonirünnakute oht.

Ukraina teatel liikusid Vene ründedroonid kolmes suunas. Esimene droonide rühm liikus Mõkolajivi oblasti kohal suunas Kirovohradi ja Tšerkassõ oblasti suunas. Teine droonide rühm liikus Vinnõtsja oblasti suunas ning kolmas liikus Poltava oblasti suunas.

Tserakssõ oblastis oli kuulda ka plahvatusi.

Kell 4:02 oli oht läbi ning õhuhäire sireenid lülitati välja.

Ukraina saab Zelenski sõnul eurooplastelt rohkem õhutõrjesüsteeme

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et tal on Euroopa riikidega selged kokkulepped õhutõrjesüsteemide ja suurtükkide saamiseks.

"Meil on nüüd rohkem õhutõrjet, selged kokkulepped on olemas," ütles riigipea oma igaõhtuses pöördumises pärast osalemist Euroopa liidrite tippkohtumisel Hispaanias asuvas Granadas.

"See on talve eel väga oluline. Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia – aitäh!" sõnas president.

Zelenski on kindel, et Ukrainal on mõlema suure USA partei toetus

Ukraina president ütles Euroopa riikide juhtide tippkohtumisel Granadas, et ta on kindel nii demokraatide kui vabariiklaste toetuses Ukrainale, seda mõnedele "veidratele häältele" vaatamata.

Konservatiivsete vabariiklaste survel jäi uus kuue miljardi dollari suurune Ukraina abipakett välja läinud nädalal vastu võetud USA valitsuse ajutisest rahastamise meetmest. USA president Joe Biden kutsus vabariiklasi omavahelise "jagelemise" lõpetama ning kiiresti Ukraina abistamises kokkuleppele jõudma, kuid olukorda raskendab asjaolu, et USA kongressi esindajatekoda umbusaldas senist spiikrit Kevin McCarthyt ning uue spiikri valimine toimub alles järgmisel nädalal.

Zelenski on siiski kindel, et lisaks Joe Bideni toetusele on tal ka mõlema USA suure erakonna toetus. Zelenski lisas, et muretsemise asemel tuleb tal lihtsalt teha Ukrainale toetamise saamiseks tööd.

Putin: Venemaa võib uuesti alustada tuumakatsetuste läbiviimist

Venemaa president Vladimir Putin teatas neljapäeval, et Vene sõjavägi testis edukalt tuumalõhkepead kandvat tiibraketti Burevestnik ning töö Sarmati-nimelise mandritevahelise ballistilise raketi kallal on peaaegu lõpuni viidud. Putin samuti ähvardas, et kui keegi peaks Venemaad ründama, "kellelgi [ründajatest] poleks ellujäämisšansse".

Lisaks teatas Putin, et ta "kuuleb kogu aeg üleskutseid tuumapommide katsetustega uuesti alustamist". Putin ise väitis, et ta ei tea, kas seda on vaja teha või mitte, vihjates, et tuumakatsetuse läbiviimine võib kaalumisel olla. Venemaa pole korraldanud tuumakatsetusi enam kui 30 aasta jooksul.

Ühtlasi väitis Putin, et Jevgeni Prigožini surma kaasa toonud lennuõnnetus oli põhjustatud lennuki pardal granaadi lõhkemisest. Paljud vaatlejad kahtlustavad Prigozini surmas Putinit ning lennuki allalaskmises Venemaa õhutõrjet.

Venemaa rünnaku tõttu hukkus Harkivi oblastis vähemalt 51 inimest

Ukraina ametnikud teatasid neljapäeval, et Venemaa rünnaku tõttu hukkus Harkivi oblastis vähemalt 51 inimest, hukkunute hulgas oli ka kuueaastane laps, vahendas Reuters.

Harkivi oblasti kuberner ütles, et Venemaa ründas Kupjanski piirkonnas asuvat kohvikut ja kauplust. Päästetööd veel käivad ning Ukraina võimud hoiatasid, et hukkunute arv võib tõusta veelgi.

Harkivi oblasti sõjaväevalitsuse juht Oleh Sinehubov ütles, et umbes kell 13.15 andsid venelased löögi Hroza külas asuva kohviku ja kaupluse pihta, kus oli palju tsiviilisikuid.

Küla asub 30 kilomeetrit rindelinnast Kupjanskist läänes ja seal elas sõja eel umbes 500 inimest.

Ukraina siseminister ütles hiljem, et rünnaku ohvrid olid kogunenud peiedele. "Need olid ühe surnud külaelaniku peied," vahendas uudisteagentuur Interfax ministri sõnu.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 620 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:      

- elavjõud umbes 281 090 (võrdlus eelmise päevaga +620);

- tankid 4777 (+20);

- jalaväe lahingumasinad 9082 (+30);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 316 (+0);

- suurtükisüsteemid 6666 (+23);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 806 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 540 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 5158 (+29);

- tiibraketid 1530 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 9015 (+35);

- laevad / paadid 20 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 951 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.