Vene relvajõudude kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov raporteeris Ukraina rindepiirkonda külastanud Putinile, et rakett läbis 21. oktoobril toimunud katsetamise ajal 14 000 km ja oli õhus umbes 15 tundi.

"Ja see pole veel kõik," lisas Gerassimov. "Burevestniku tehnilised omadused võimaldavad seda garanteeritud täpsusega kasutada kõrgelt kaitstud sihtmärkide vastu mis tahes kaugusel," kuulutas kindral.

"Lennu ajal sooritas rakett kõik vajalikud vertikaalsed ja horisontaalsed manöövrid, demonstreerides seeläbi oma suurt võimet vältida raketikaitset ja õhutõrjesüsteeme," ütles Gerassimov.

"See on maailmas unikaalne [relv]," kommenteeris Ukrainas sõda pidavaid üksusi kamandavate kindralitega kohtumas käinud Putin.

Paguniteta sõjaväevormis Putin rääkis Kremli pühapäeval avaldatud ülevaates, et mõned Vene spetsialistid olid talle kunagi öelnud, et sellist relva pole tõenäoliselt kunagi võimalik luua, kuid nüüd on selle oluline katsetamine lõppenud.

Ta ütles Gerassimovile, et Venemaa peab mõistma, kuidas relva klassifitseerida ja ette valmistada infrastruktuuri Burevestniku paigutamiseks.

Venemaa relvajõud viisid selle nädala alguses läbi strateegilise tuumaõppuse maal, merel ja õhus, et harjutada nende valmisolekut ja juhtimisstruktuuride tegevust.

Kremli veebisaidi teatel lasti välja mandritevaheline ballistiline rakett Jars (i.k. Yars), Barentsi meres asuvalt allveelaevalt Brjansk rakett Sineva ning raskepommitajad Tu-95MS lasid välja tiibrakette, teatas Kremli veebisait eelmisel kolmapäeval.

"Meie tuumarelvajõudude niinimetatud kaasaegsus on kõrgeimal tasemel. Kõrgem kui ühelgi teisel tuumariigil," ütles Putin. "Strateegilised jõud on võimelised täielikult tagama Venemaa Föderatsiooni ja liitriigi riikliku julgeoleku," ütles Putin. 

Gerassimov teavitas Putinit pühapäeval, et lisaks Jarsi ja Sineva õppelendudele lasti õppuse käigus välja ka kaks õhust lastavat tiibraketti H-102 (ing.k. Kh-102).

Moskva väitel alustati Burevestniku (e.k. Tormilind) raketi väljatöötamist pärast seda, kui USA lahkus 1972. aastal sõlmitud strateegiliste rakettide vastaste tõrjesüsteemide piiramise leppest (ABM) 2001. aasta detsembris ja vastusena USA plaanile luua globaalne raketitõrjesüsteem.

Venemaal ja Ameerika Ühendriikidel on kokku umbes 87 protsenti kogu maailma tuumarelvadest, mida on piisavalt, et hävitada maailm mitmekordselt. Venemaal on 5459 tuumalõhkepead, Ameerika Ühendriikidel aga 5177, vastavalt Ameerika Teadlaste Föderatsiooni (FAS) andmetele.

Venemaa väitel on 9M730 Burevestnik – millele NATO on andnud nime SSC-X-9 Skyfall – praeguste ja tulevaste raketitõrjesüsteemide jaoks võitmatu, peaaegu piiramatu lennuulatuse ja ettearvamatu lennutrajektooriga.

Venemaa liider avalikustas Burevestniku loomise esmakordselt 2018. aasta märtsis ja mainis seda uuesti 2019. aasta veebruaris peetud aastakõnes, aga see pälvis laiemat tähelepanu ka 2019. aasta augustis, kui Arhangelski oblastis plahvatas raketikatsetuse käigus väikesemõõduline tuumareaktor, mis oli mõeldud kasutamiseks Burevestniku mootorina ning mille käigus sai surma viis raketi loomisega seotud teadlast.

Burevestnik võib püsida õhus mitu päeva

Uudisteagentuuri Reuters koostatud kokkuvõtte kohaselt võimaldab Burevestniku tuumajõuallikas tal lennata palju kaugemale ja püsida õhus kauem kui traditsioonilised raketid, mille kütusemaht on piiratud. See võimaldaks tal enne sihtmärgi tabamist pikemat aega õhus varitseda.

USA-s asuv mittetulunduslik julgeolekuorganisatsioon Nuclear Threat Initiative teatas, et see võib potentsiaalselt päevade kaupa õhus püsida. "Operatsiooni ajal kannaks Burevestnik tuumalõhkepead (või -lõhkepäid), liiguks madalal kõrgusel maakera kohal, väldiks raketitõrjet ja järgides maastikku ning saadaks lõhkepea(d) raskesti ennustatavasse kohta (või kohtadesse)," seisis organisatsiooni 2019. aasta aruandes.

Mõned lääne eksperdid ütlevad, et Burevestniku helikiirusest väiksem liikumiskiirus muudaks selle avastatavaks ja see muutuks haavatavamaks, mida kauem see lennus püsiks. Sellele vastuseks kirjutas Venemaa sõjandusekspert Aleksei Leonkov 2019. aastal, et Burevestnikute roll on hävitada vaenlase juhtimispunktide, sõjaväebaaside, tehaste ja elektrijaamade jäänused pärast seda, kui Venemaa on juba mandritevahelised ballistilised raketid välja tulistanud, ning Burevestnikute sekkumise ajal ei suuda vastase õhukaitsesüsteemid neid peatada. Ta ütles, et Burevestnikud viivad vastase kiviaega, viies lõpule nende sõjalise ja tsiviiltaristu hävitamise.

Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut, tsiteerides 2021. aastal Venemaa spetsialiseeritud sõjandusajakirja, teatas Burevestniku teoreetiliseks laskeulatuseks kuni 20 000 km. Seega võiks see baseeruda kõikjal Venemaal ja rünnata sihtmärke ükskõik, kus Ameerika Ühendriikides. Sama Vene ajakiri teatas, et raketi oletuslik lennukõrgus oli vaid 50–100 meetrit, mis on palju madalam kui tavapärasel tiibraketil, mis raskendaks õhukaitse radaril selle avastamist.

Venemaa väitel annaks raketi sellised omadused talle strateegilise ülekaalu oma vastaste ees.