Oluline esmaspäeval, 9. oktoobril, kell 20.06:

- Odessa sadamatest lahkus uut koridori mööda veel kaks laeva;

 - ISW: Vene väed tugevdasid mineerimist Robotõne-Verbove liinil, püüavad viia ukrainlaste tähelepanu Zaporižžja rindelt mujale;

- Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov avalikustas, et Ukraina proovis kolm korda Zaporižžja tuumajaama territooriumi vabastada;

- Hersoni sõjaväeadministratsiooni juht: pühapäeval sai Vene suurtükitule tõttu Antonivkas surma mees;

- Ukraina jätkab vastupealetungi Zaporižžjas ja Bahmuti juures;

- Halvenevad ilmastikuolud mõjutavad sõjapidamist.

Hersoni oblasti pommitamises sai haavata 15 inimest

Operatiivolukord Ukraina Lõuna väerühma vastutusalas on jätkuvalt pingeline, Hersoni oblastis sai pommitamise tagajärjel vigastada veel 15 tsiviilisikut ning Vene laevarühm Mustal merel kahanes võimsa tormi tõttu kahe aluseni.

"Päeva jooksul sooritas vaenlane 37 suurtükirünnakut, kasutades rohkem kui 180 mürsku, sealhulgas seitse rünnakut toimus asustatud alade pihta: Herson, Antonivka ja Ponjativka. Hersoni oblastis sai pommitamise tagajärjel haavata veel 15 tsiviilisikut, sealhulgas kaks last, kannatada said kolm korrushoonet, üheksa eramut, gaasitoru, garaaž, kauplus ja kaks autot," edastas Lõuna väerühm sotsiaalmeedias.

Krimmi sild suletakse teisipäeval seitsmeks tunniks remondiks

Krimmi sild suletakse teisipäeva pärastlõunal remondiks ligikaudu seitsmeks tunniks, teatas Telegrami kanal, mis edastab ametlikku teavet olukorra kohta silla lähenemiskohtades.

USA senaatorid tahavad anda Ukrainale üle 50 miljardi väärtuses sõjalist abi

Joe Bideni administratsioon taotleb Ukraina abistamiseks veel 24 miljardit dollarit, kuid pole veel selge, millal kongress kiidab heaks täiendava abi Ukrainale. Kiievi-meelsed senaatorid tahavad aga anda üle 50 miljardi väärtuses sõjalist abi. 

Ukraina-meelsed senaatorid tahavad pikaajalist abipaketti, mille väärtus oleks 50-100 miljardit dollarit. Senaatorid tahavad nii tagada, et USA saaks Ukrainat toetada ka 2024. aastal. Siis toimuvad USA-s presidendivalimised. Senaatorid leiavad, et üks suur abipakett oleks parim viis Ukraina toetamiseks. 

"Ma tahan, et see oleks üks, et see oleks tehtud. Ma tahan, et venelased mõistaksid, et see läheb nende jaoks hullemaks, mitte paremaks," ütles vabariiklasest senaator Lindsey Graham. 

Ukraina abistamisest on saanud aga USA sisepoliitiline tüliõun. Mõned vabariiklastest saadikud leiavad, et USA peab Ukraina toetamise asemele hoopis lahendama riigisiseseid probleeme. Pole veel ka teada, kuidas Hamasi rünnak Iisraeli vastu võib mõjutada USA tulevast toetust Ukrainale.

Analüütikud on hoiatanud, et ilma USA toetuseta oleks Ukrainal raskusi, et jätkata vastupealetungi Vene vägedele riigi kagu- ja idaosas.

Zelenski külastab teisipäeval Rumeeniat

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõidab teisipäeval Rumeeniasse. Ukraina tarnib Rumeenia kaudu oma teravilja maailmaturule, vahendas The Guardian. 

Odessa sadamatest lahkus uut koridori mööda veel kaks laeva

Ukraina laevastiku rajatud ajutist koridori mööda lahkus Suur-Odessa sadamatest veel kaks puistlastilaeva kandevõimega kokku üle 61 500 tonni, kirjutas Musta mere strateegiliste uuringute instituudi sanktsioonide ja meresõiduvabaduse seirerühma juht Andri Klõmenko Facebookis.

Tema sõnul jõudsid 8. oktoobril edukalt Rumeenia territoriaalvetesse 1. oktoobril 2023 saabunud laevadest kaks Ukraina kaubaga laeva: Barbadose lipu all seilav Forza Doria (laevaomanik Libeeriast) ja Belize'i lipu all seilav New Legacy (laevaomanik Marshalli saartelt).

MarineTraffici ressursi andmetel on Forza Doria kandevõime 32 800 tonni ja New Legacy 28 700 tonni.

Alates 19. septembrist 2023 on mööda Ukraina laevastiku loodud koridori Suur-Odessa sadamatesse jõudnud kokku 17 laeva ja sealt kaubaga edukalt lahkunud 12 laeva. Lisaks läbis selle koridori 16. augustist 15. septembrini 2023 viis laeva, mis olid alates Venemaa kallaletungi algusest blokeeritud Odessa sadamatesse.

Erinevalt varasemast viljakoridorist veetakse uut koridori mööda mitte ainult põllumajandussaadusi, vaid ka muid kaupu, eelkõige metallurgiakaupu ja konteinereid.

ISW: Vene väed tugevdasid mineerimist Robotõne-Verbove liinil ja püüavad viia ukrainlaste tähelepanu Zaporižžja rindelt mujale

ISW vahendab, et Vene sõjablogijate sõnul hakkasid Vene sõjaväelased uuesti mineerima varem miinidest puhastatud piirkondi Robotõne-Verbove liinil. Seda tehakse taktikalise edu saavutamiseks.

Samuti kirjutavad Kremliga lähedased Vene sõjablogijad, et Vene sõjavägi on alustanud taktikaliste pealetungidega mitmes rinde osas Zaporižžja oblastist väljaspool. Blogija sõnul tegemist on katsetusega hajutada ukrainlaste tähelepanu ning sundida Ukrainat suunama vägesid Zaporižzjast mujale.

Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov avalikustas, et Ukraina on proovinud kolm korda Zaporižžja tuumajaama territooriumi vabastada

Budanovi sõnul toimus esimene katse 2022. aasta augustis. Sõjalise operatsiooni eesmärk oli luua sillapea Dnepri vasakul kaldal. Mitukümmend eriüksuste sõjaväelast ületasid Kahhovka veehoidlat paatidel, kuid pidid taganema.

Pärast seda püüdis Ukraina luure veel kaks korda Zaporižžja tuumajaama juurde jõuda, kuid seda tulutult. Viimases operatsioonis osalesid ka Ukraina rahvusvahelise leegioni vastava väljaõppega võitlejad. Toona pidi Vene sõjavägi kasutama rünnaku tõrjumiseks rasketehnikat.

Hersoni sõjaväeadministratsiooni juht: pühapäeval sai Vene suurtükitule tõttu Antonivkas surma mees

Hersoni sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Prokudin teatas Telegramis, et Hersoni oblastis asuvas Antonivkas sai vene suutükitule järel surma 50-aastane mees.

Ukraina jätkab vastupealetungi Zaporižzjas ja Bahmuti juures

8. oktoobril avaldatud fotod ning Vene allikad kinnitavad, et Ukraina jõud on saavutanud piiratud edusamme Novoprokopivka ja Kopani lähedal Zaporižžja oblastis.

Ukraina peastaap teatas samuti edusammudest Bahmuti piirkonnas Andrijivkast kirdes.

Halvenevad ilmastikuolud mõjutavad sõjapidamist.

Nii Ukraina kui ka Vene allikate kinnitusel mõjutab ilmastikuolude halvenemine mõlema sõjaväe operatsioone. Nii teatas Ukraina Tavria suuna vägede juht Oleksandr Štupun, et Vene droonide ja sõjaväelennukite aktiivsus on viimastel päevadel vähenenud just kehvade ilmastikuolude tõttu.

Ka Vene sõjaväelaste sõnul mõjutab ilm vene õhuluure tegevust, aga ka Ukraina vastupealetungi. Siiski ütlevad ukrainlased, et kuigi võib halb ilm vastupealetungi aeglustada, täielikult see ei peatu.

Venemaa kaotused Ukraina teadete järgi

Ukraina hinnang senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:      

- elavjõud umbes 282 630 (võrdlus eelmise päevaga +350);

- tankid 4823 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 9126 (+3);

- suurtükisüsteemid 6706 (+1);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 808 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 543 (+1);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 316 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 5190 (+0);

- tiibraketid 1530 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 9113 (+2);

- laevad / paadid 20 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 959 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.