Automaks tuleb suurte sõiduautode jaoks seni planeeritust karmim
Rahandusministeerium avaldas esmaspäeval automaksu eelnõu, mis keskendub väljatöötamiskavatsuses planeeritust enam auto keskkonnamõju maksustamisele, seejuures peavad enam maksma raskete ja suurema CO2 heitmega sõidukite omanikud.
Rahandusminister Mart Võrklaev tutvustas esmaspäeval ministeeriumis valminud automaksu eelnõu, mille sisuks on ministri sõnul keskkonnamõju ja autostumise vähendamine.
Maks soosib rahandusministri sõnul olemasolevate sõidukite lõpuni kasutamist sellega, et maksu suurus on vanemate autode puhul väiksem.
Edasi läheb seaduseelnõu kolmeks nädalaks kooskõlastusringile ning valitsus soovib selle seadusena vastu võtta uue aasta alguseks.
Maksu hakkaks riik eelnõu järgi koguma 2025. aastast. Esimese täisaastaga soovib riik koguda maksuga eelarvesse ligikaudu 230 miljonit eurot.
Aastamaksu tuleb tasuda kord aastas 1. oktoobriks, seda tasub auto omanik või liisinguvõtja ning haldab maksu- ja tolliamet.
Võrklaeva sõnul on maksu eesmärk pidurdada autostumist võrreldes 2021. aasta seisuga 1-3 protsenti.
Registreerimistasu
Kui eelnõu väljatöötamiskavatsuse järgi oleks pidanud registreerimistasu tasuma ka esmasel omanikuvahetusel, siis avaldatud eelnõu järgi vaid uue või kasutatud sõiduki esmasel registreerimisel Eestis.
Sõiduauto registreerimistasu on kolmeosaline, millest baasosa moodustab 300 eurot, sellele lisanduvad CO2 komponent ja täismassi komponent, mis algab tavaautodel kahest tonnist ja elektriautodel 2,4 tonnist. Täiselektrilise sõiduki registreerimistasu koosneb baasosast ja massiosast.
Füüsilisele isikule kuuluva auto tasu vähendab aja jooksul vanusekordaja, juriidilistele isikutele kuuluvatele autodele see ei kohaldu.
"Põhjus ongi see, et vanusekordaja ongi toodud mootorsõiduki maksu valemitesse, et adresseerida ka inimeste maksevõimet ehk kõik inimesed ei suuda endale kohe säästlikumat autot osta," ütles Võrklaev.
Tasu hakkab vähenema vanemal kui viieaastasel sõidukil, jõudes 14. aastaks uue sõidukiga võrreldes 10 protsendile ja alates 20. aastast nulli. Vanusekordaja ei kohaldu maksu baasosale.
Kaubikute registreerimistasu on kaheosaline, koosnedes 500-eurosest baasosast ja CO2 komponendist. CO2 komponent on 205-250 g/km sõidukil 30 eurot grammi kohta, 251-300 g/km 35 eurot grammi kohta ning üle 300 k/km 40 eurot grammi kohta.
Kui registris sõiduki CO2 andmeid kirjas ei ole pole, leitakse tasu baasosa, mootori töömahu ja mootori võimsuse liitmisel.
Täiselektrilise kaubiku registreerimistasu baasosa on 300 eurot. Kaubiku vanus registreerimistasu ei vähenda.
Baasosa: | 300€ |
CO2 komponent: | 1-117 g/km = 5 €/g |
118–150 g/km = 40 €/g | |
151-200 g/km = 60 €/g | |
201+ g/km = 80 €/g | |
Täismassi komponent tavaautol: | 2000+ kg = iga ületav kg 4 €/kg kuni 4000 euroni |
Täismassi komponent elektriautol: | 2400+ kg = iga ületav kg 4 €/kg kuni 4400 euroni |
Aastamaks
Sõiduauto aastamaks koosneb nagu ka registreerimistasu baasosast, CO2 komponendist ja täismassist. Kui eelnõu väljatöötamiskavatsuses oli baasosa suuruseks arvestatud 30 eurot, siis ministeeriumis valminud eelnõus tõsteti see 50 eurole.
Registris CO2 näitaja puudumisel arvestatakse baasosa 50 eurot ning mootori töömahust lähtuvat osa, kus iga kuupsentimeeter korrutatakse 0,05 euroga, võimsusest lähtuvat osa, kus iga kilovatt korrutatakse 0,80 euroga ja massiosa.
Täiselektrilisel sõidukil arvestatakse aastamaksu arvutamisel vaid baasosa ja massikomponenti.
Füüsilisele isikule kohaldatakse vanusekordajat analoogselt registreerimistasuga.
Baasosa: | 50€ |
CO2 komponent: | 118–150 g/km = 3 €/g |
151–200 g/km = 3,5 €/g | |
201+ g/km = 4 €/g | |
Täismassi komponent: | 2000+ kg = iga ületav kg 0,4€ kuni 400€ |
Kaubiku aastamaks massi eraldi ei arvesta, kuna see korreleerub ministri sõnul hästi CO2 näitajaga.
Teiste sõidukikategooriate aastamaks on mootori töömahu põhine.
Maksuvabastused ja erandid
Mootorsõidukimaksu tasumisest on vabastatud päästeautod, kiirabiautod ja teised alarmsõidukid (välja arvatud ministrite jms autod).
Maksuvabastuse alla lähevad ka puuetega inimestele ümber ehitatud autod, kuid üldist maksuvabastust puuetega inimesed ei saa. Võrklaev märkis, et puudeliike on palju ning enne seaduse jõustumist vaatab sotsiaalministeerium veel üle, kes võivad vajada täiendavat vajaduspõhist toetust automaksu tasumisel.
Rahandusministri sõnul valmistab kliimaministeerium ette lahendusi, kuidas võimaldada niinimetatud fantoomautodest vabanemist.
Võrklaeva sõnul kehtestatakse selleks üleminekuaeg 2026. aastani, kuid inimestel, kelle nimel sellised autod on, peab lasuma siiski teatud koormus tõestada, et autot enam reaalselt ei eksisteeri. "Peab vähemalt proovima tõestada, tegema mõistliku pingutuse. Eesmärk on ikkagi romud kokku korjata, nõuetekohaselt likvideerida," ütles minister, lisades, et eesmärk pole samas kindlasti kedagi maksustada asjade eest, mida neil ei ole.
Autokollektsionäärid erandit ei saa, kuid rahandusminister märkis, et üle 20-aastastele autodele kehtib siiski 50-eurone aastamaksu baasosa, mis võiks tema hinnangul ka hobiautoomanikele jõukohane olla.
Automaksu tutvustavad põhipunktid
Toimetaja: Barbara Oja